Vikipeedia:Sissejuhatus

Allikas: Vikipeedia

Tere tulemast vabasse entsüklopeediasse Vikipeedia!

Vikipeedia on entsüklopeedia, mida ühiselt kirjutavad paljud vabatahtlikud ning mille sisu on vaba: see ei ole mitte ainult tasuta saadaval, vaid on ka nii praegu kui ka edaspidi vabalt levitatav ja reprodutseeritav. Sellise vabaduse tagavad GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimused, mille all kõik Vikipeedias leiduv materjal on avaldatud. Loe lähemalt artiklist GFDL.

Eestikeelne nimi "Vikipeedia" tuleneb inglisekeelsest nimest Wikipedia, mis on saadud kahe sõna, wiki (havai keeles 'kiire') ja 'entsüklopeedia', liitmisel. Viki on veebisait, kus igaüks, kellel on internetiühendusega arvuti, võib oma brauseris muuta, korrigeerida ning täiustada kõiki artikleid, lihtsalt vajutades redigeeri-linki.

Vikipeedia on olemas üle kahesajas keeles, millest umbes 130 on aktiivsed (täielik nimekiri asub siin). Esimene, ingliskeelne versioon, sai alguse 2001. aasta jaanuaris, ning nüüdseks on seal juba üle miljoni artikli.

Käesolev, 2003. aasta detsembris loodud eestikeelne Vikipeedia oli 2006. aasta 1. juuni seisuga 18 166 artikliga suuruselt 31. kohal, olles näiteks otse leedukeelse versiooni järel ja horvaadikeelse ees. Praegu on meil kokku 33 136 artiklit. Võrdluseks: Eesti Entsüklopeedia kõikides köidetes kokku on umbes 70 000 märksõna.

Loe Vikipeediast lähemalt...

Sisukord

1 Tugevad ja nõrgad küljed
- 1.1 Peamised tugevad küljed
- 1.2 Peamised nõrgad küljed
2 Toimetajatele
3 Vaata ka
4 Välislingid

[redigeeri] Tugevad ja nõrgad küljed

Vikipeedia tugevad ja nõrgad küljed tulenevad tema avatusest, kaastöötajate suurest hulgast ning artiklite kirjutamisest konsensuse alusel vastavalt kokkulepitud reeglitele.

Vikipeedia on avatud suurele hulgale kirjutajatele. Seetõttu on ta vähem haavatav kallutatusele ja ühepoolsusele, teda on väga raske tsenseerida ning ta on palju avatum värskele informatsioonile, kuid ta on avatum ka vandaalidele ning kontrollimata infole.
Vikipeediat kirjutatakse konsensuse põhjal. Seetõttu on enamikus artiklites õiglaselt kirjeldatud kõiki levinud vaateid ning on võimalik saavutada erapooletu hoiak ka vastuolulistel teemadel, kuid konsensuseni jõudmine võtab rohkem aega kui tavaliselt ning tihti takistavad seda äärmuslike vaadetega kirjutajad.

[redigeeri] Peamised tugevad küljed

Et siin on palju aktiivseid kirjutajaid ja toimetajaid paljudes keeltes, võimaldab Vikipeedia paljude teemade puhul paremat ligipääsu või pakub rohkem teavet kui teised allikad.
Vikipeedias valmivad tihti eeskujulikud entsüklopeediaartiklid jooksvate sündmuste kohta tundide või päevade jooksul pärast nende toimumist.
Vikipeedia on üks väheseid kohti, kus üldse püütakse anda neutraalset, objektiivset, entsüklopeedilist kirjeldust populaarkultuurist.
Vikipeedia on vähem läänekeskne kui enamik teisi allikaid.
Võrreldes enamiku teiste veebipõhiste allikatega suurendab Vikipeedia avatud lähenemine tunduvalt võimalust, et faktiviga või eksitav lause parandatakse suhteliselt kiiresti ära.
Vikipeedias on raske läbi viia tsensuuri mingi kindla grupi poolt ja suruda peale teatud vaatepunkti. Peaaegu alati see mingi aja jooksul ebaõnnestub.
Erinevalt paljudest teistest veebis leiduvatest allikatest ei ole Vikipeedias karta, et informatsioon "haihtub" või kustutatakse.

[redigeeri] Peamised nõrgad küljed

Vikipeedia radikaalne avatus tähendab seda, et mis tahes artikkel võib mis tahes hetkel olla näiteks käimasoleva ulatusliku toimetamise või äsjase vandalismi tõttu halvas seisundis.
Madalakvaliteediline tekst võib Vikipeedias kaua säilida, sest kirjutajatevaheliste tõsiste vaidluste puhul võidakse tekst külmutada.
Otsene vandalism avastatakse tavaliselt kiiresti ning rikutud artikkel taastatakse, Vikipeedia nõrkuseks on pigem peidetud vandalism ja erapoolikute seisukohtade levitamine.
Et Vikipeedia kirjutamine toimub stiihiliselt ja muudatused olenevad konkreetsete kirjutajate algatusest, siis võivad Vikipeedias puududa artiklid "ilmselgelt tähtsate" teemade kohta.
Et artiklite sisu oleneb konkreetsete kirjutajate teadmistest ja huvidest, siis võib käsitletava nähtuse mõni külg olla käsitletud väga hästi, mõni teine aga olla kirjeldatud lühidalt või üldse mainimata jäänud.
Paljud kasutajad ei pea Vikipeedia põhireeglitest täielikult kinni. Sageli jäetakse allikatele viitamata.

[redigeeri] Toimetajatele

Kuigi muudatuste tegemiseks pole vaja sisse logida, on see siiski soovitatav, sest see hõlbustab osalejate vahelist suhtlemist. Leheküljel Logi sisse saate valida kasutajanime ja parooli, mis annab Teile võimaluse luua oma kasutajakonto. Loomulikult võite ka kohe alustada ning asuda mis tahes artiklit redigeerima või kirjutama. Tehke julgelt parandusi. Kui Te ei taha artiklit parandama hakata, kuid soovite lisada oma mõtteid, küsimusi või kommentaare, siis seda võite teha artikli aruteluleheküljel. Ärge kartke oma arvamust avaldada. Kui olete meiesarnane inimene, olete varsti viimaste muutuste leheküljest sõltuvuses.

Vikipeedia artiklid peaksid olema elavad ja loetavad ka inimesele, kes käsitletavast teemast midagi ei tea. Kindla eriala spetsiifiliste terminite selgitused peaksid olema lahti seletatud nii lihtsalt kui võimalik aga lugejat ei maksa ka alahinnata. Palju annavad juurde teemakohased fotod ja joonised. Huumori vastu artiklites ei ole meil midagi, sest see teeb Vikipeedia nauditavamaks ja loetavamaks. Kindlasti ei tohi kogu Vikipeediat võtta naljana, sest sellest peab saama usaldusväärne entsüklopeediline allikas.

Senised Vikipeedias osalejad on välja töötanud mõned reeglid ning kutsuvad ka uustulnukaid üles neid arvesse võtma.

Me austame teisi kaasautoreid. Lahkarvamuste korral artikli sisu või sõnastuse osas püüame mitte ilmaasjata vaielda vaid viisaka ja mõistliku aruteluga jõuda konsensuseni, mis annaks edasi kõik olulised faktid.
Me taotleme, et artiklid oleksid võimalikult neutraalsed: neis ei tohiks olla eelarvamuslikke seisukohti ning jutlustamist, isegi kui tegemist on vaidlusaluste teemadega.
Me ei paiguta Vikipeediasse autoriõigustega kaitstud materjale ilma autori (autoriõiguste omaniku) loata. Kõik Vikipeedia materjalid peavad olema avaldatud GNU vaba dokumentatsiooni litsentsi või sellega ühilduvate litsentside alusel.

Palun lugege ka detailsemat eestikeelse Vikipeedia reeglite lehekülge. Lisaks soovitame tutvuda ka inglisekeelse Wikipedia Wikipedia policy ning Avoiding common mistakes lehekülgedega, sest ka eesti Vikipeedias lähtume seal toodud põhimõtetest.