Soomusloomalised
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
Soomusloomalised (Pholidota) kuuluvad ühte tänapäevasesse sugukonda soomusloomlased (Manidae) ja ühte perekonda soomusloom (Manis).
Selts ühendab imetajaid, kes meenutavad tohutu suurt kuusekäbi. Loomade kehad on kaetud serviti üksteise peal asetsevate hallikaspruunide sarvainest soomustega. Kere ja käppade alakülge ning koonu katavad karvad. Eesjäsemed on varustatud tugevate kaeveküünistega. Koon on pikk, suu väike, lõuad hammasteta, keel kuni 40 cm pikk, väga suurte süljenäärmete eritis on kleepub. Soomusloomad toituvad peaaegu eranditult sipelgatest ja termiitidest. Nende süljel on putukaid ligimeelitav meelõhn.
Toitu otsivad soomusloomalised öösiti. Enamik soomusloomalisi elab ühekaupa. Poegimine võib toimuda igal aastaajal. Tiinus vältab üle 5 kuu.
Soomusloomade liha on söödav, soomustele omistab idamaade rahvameditsiin ravitoimet.
Soomusloomaliste hulka kuuluvad:
