Sydney ooperiteater

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist

Sydney ooperiteater

Sydney ooperiteater on Sydneys Austraalias asuv ooperiteater, mille arhitekt on Jørn Utzon. Tegemist on ühe 20. sajandi kuulsaima ehitisega, millest on saanud Sydney sümbol.

Sydney ooperiteatri geograafilised koordinaadid on 33°51′25″ S 151°12′55″ E.

[redigeeri] Kirjeldus

Sydney ooperiteater öösel

Ooperiteater võtab enda alla 1,8 ha. Kõige laiemast kohast on see umbes 120 meetrit lai ja 183 meetrit pikk; ehitis toetub 580-le betoonplokile, mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool.

Voolutarvet võib võrrelda linnaga, kus elab 25 000 inimest. Elektrikaableid on hoones ühtekokku 645 km.

Kuigi kaugusest paistab katus ühtselt valgena, on katus tegelikult kaetud 1 056 miljoni läikiv-valge Rootsis valmistatud katusekiviga. Vaatamata katusekivide isepuhastumisvõimele on vaja neid aeg-ajalt puhastada ja vahetada.

[redigeeri] Ajalugu

Ooperiteatri ehitamine, 1968

1950. aastate alguses jõudis Sydney linnavalitsus otsusele, et oleks vaja ehitada uus ooperiteater. Aastal 1956 kuulutati välja arhitektuurikonkurss, kuhu laekus 223 kavandit 32 riigist. Võitjaks valiti 1957. aasta 29. jaanuaril taani arhitekt Jørn Utzon.

Ooperiteatri ehitus algas 1959. aastal ning tegemist tuli teha rohkete probleemidega. Nimelt oli ehitise kavandatud vorm väga raskesti teostatav ja uute arhitektuuriliste lahenduste väljamõtlemiseks ja tehniliste arvutuste tegemiseks läks tuhandeid töötunde. Näiteks tuli loobuda esialgsest katuse katmiseks mõeldud materjalist ja lõpuks leiti sobivaim lahendus katuse katmiseks ribiliste ning monteeritavate raudbetoonplaatidega.

Keerukate konstruktsioonide tõttu ehitus järjest kallines ning venis. Jørn Utzon, pettununa vaidlustest, lahkus Austraaliast ja jõuti juba arvata, et ehitus jääbki pooleli. Siiski tööd jätkati ja 20. oktoobril 1973. aastal avas kuninganna Elizabeth II pidulikult vastvalminud Sydney ooperiteatri Beethoveni 9. sümfoonia saatel. Juba enne ametlikku avamist oli seal toimunud kaks etendust, esimesena mängiti Sergei Prokofjevi "Sõda ja rahu".

Ooperiteater valmis 10 aastat plaanitust hiljem ja läks esialgu planeeritud 7 miljoni Austraalia dollari asemel maksma üle 100 miljoni dollari (see tähendab, et esialgset eelarvet ületati enam kui 1400%).