Tonga
Allikas: Vikipeedia
|
|||||
Riigikeeled | tonga ja inglise | ||||
Pealinn | Nuku‘alofa | ||||
Kuningas | George Tupou V | ||||
Peaminister | Feleti Sevele | ||||
Pindala | 748 km² | ||||
Rahvaarv (2003) Rahvastiku tihedus |
108 141 144,6 in/km² |
||||
Iseseisvus | 11. august 1960 | ||||
Rahaühik | pa'anga (TOP) | ||||
Ajavöönd | maailmaaeg +13 | ||||
Riigihümn | Koe Fasi Oe Tui Oe Otu Tonga |
||||
Üladomeen | .to | ||||
Maakood | 676 |
Tonga on riik Okeaanias Tonga saartel, Samoast otse lõunas, Fidži ja Niue naabruses, Uus-Meremaa ja Hawaii saarte vahel, Uus-Meremaale umbes poole lähemal kui Hawaiile.
Tonga koosneb 169 saarest, millest 96 on asustatud. Nad jagunevad kolmeks põhirühmaks: Vava‘u saared põhjas, Ha‘apai saared keskel ja Tongatapu saared lõunas. Saarte ulatus põhjast lõunasse on 800 km.
Pealinn Nuku‘alofa asub Tongatapu saarel, mis on Tonga suurima pindala (257 km2) ja rahvaarvuga saar.
[redigeeri] Loodus
Tonga saared on veealuste vulkaanide tipud. Paljud neist on kaetud korallilist päritolu lubjakiviga.
Paljusid saari kahjustab tuule- ja vee-erosioon, kuid Tongatapu saart kaitseb erosiooni eest korallrahu.
[redigeeri] Kliima
Kliima on pooltroopiline. Detsembrist aprillini on väga niiske ja palav. Aasta keskmine sademete hulk on Tongatapu saarel 1600 mm, Vava‘u saarel 2210 mm.
Kõige põhjapoolsematel saartel on sageli taifuune.
Rahvaste Ühendus | |
---|---|
Antigua ja Barbuda | Austraalia | Bahama | Bangladesh | Barbados | Belize | Botswana | Brunei | Dominica | Fidži | Gambia | Ghana | Grenada | Guyana | India | Jamaica | Kamerun | Kanada | Keenia | Kiribati | Küpros | Lesotho | Lõuna-Aafrika Vabariik | Malaisia | Malawi | Maldiivid | Malta | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Nauru | Nigeeria | Pakistan | Paapua Uus-Guinea | Saint Kitts ja Nevis | Saalomoni Saared | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Sambia | Samoa | Seišellid | Sierra Leone | Singapur | Sri Lanka | Suurbritannia | Svaasimaa | Tansaania | Tonga | Trinidad ja Tobago | Tuvalu | Uganda | Uus-Meremaa | Vanuatu |