Torupill
Allikas: Vikipeedia
Torupill puhkpillide hulka kuluv muusikainstrument.
[redigeeri] Ehitus
Torupill koosneb neljast põhiosast:
- Nahast õhukotist
- Õhupuhumistorust
- Mänguvilest
- Bassvilest
Nahast õhukotti hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja. Õhukoti materjale võib olla mitmeid: kõige tavalisemad on lähiümbruse loomade nahad (näiteks kitse, lamba, lehma, sea jt.)
Õhupuhumistorust puhutakse kotti õhku juurde.
Mänguvilel mängitakse tantsu- või lauluviise.
Bassvile annab ühtlast pikka bassiheli, mida nimetatakse burdooniks (prantsuse keeles bourdon).
Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet.
[redigeeri] Ajalugu
Erinevaid torupilli liike on enam kui tosina jagu. Kõigil neil on erinev ehitus, heli ja ajalugu. Kuigi torupillide päritolu ei ole päris kindel on päritolupiirkonnaks peetud Iraani ja Indiat.
Eestisse jõudis torupill 15.–16. sajandi paiku.
 See artikkel on pooleli. |
|---|
[redigeeri] Välislingid
