Turbulentne voolamine
Allikas: Vikipeedia
Turbulentne voolamine on selline vedeliku voolamine, kui vedeliku osakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et vedeliku osakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Ka turbulentsel voolamisel on vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem kui laminaarsel voolamisel. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest.
Vedeliku voolurežiim on oluline vedeliku voolamisel tekivate energia kadude määramisel, kuna hõõrdetakistuse tegur vedeliku voolamisel on sõltuv voolurežiimist. Vedeliku voolurežiim määratakse arvutuslikul teel, milleks leitakse nn. Reynoldsi arv. Silindrilise toru korral 
, kus v on vedeliku voolukiirus, d- toru siseläbimõõt ning ν vedeliku kinemaatiline viskkoossus 
. Leitud Re ehk Reinoldsy arv on dimensioonita suurus. Reynoldsy arvu kriitiliseks väärtuseks loetakse 
, see tähendab kui Re<2300, on tegemist laminaarse voolamisega ning Re>2300, on tegemist turbulentse voolamisega. Kuigi tegelikult ei toimu üleminek ühelt voolurežiimilt teisele järsku vaid kahe väljakujunenud režiimi vahel on üleminekuala, kus vedelikul on üheaegselt nii laminaarse kui turbulentse voolamise tunnused.
