Vesinikside
Allikas: Vikipeedia
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/2vesinikside.html
Vesiniksideme (H – side ) tekitavad elemendid F, O, N, S, Cl jt - juhul, kui nad on vahetult seotud vesiniku aatomitega. ( H – F vesinikfluoriidis, O – H vees, alkoholides…; N –H ammoniaagis, amiinides… sidemed) H – side on oluliselt nõrgem kovalentsest sidemest . (vastavalt 200 - 600 ja 10 -20 kJ/mol )
- H – sideme tugevus muutub järgmiselt HF > OH > NH, seega on kõige tugevam vesinikside HF molekulide vahel
- H - Side tekib seetõttu, et molekulis on tegemist väga polaarsete sidemetega ja samal ajal on N,O ja F aatomid küllaltki pisikesed. Võtame näiteks vesinikfluoriidi, mille molekulis on suured osalaengud Hs+-----Fs-
Sellised molekulid võivad ühineda pikkadeks ahelateks (assotsiaadid) samuti võivad tekkida kahekordsed molekulid (dimeerid) Dimeer H2F2 on püsiv isegi aurudes….H – F …. H – F …. H – F ….jne. assotsiaat(kujult pigem siksakiline ) Dimeeri hoiab koos kaks vesiniksidet, sellest ka tema eriline püsivus
H-----F
| |
F-----H
Vesiniksidemete olemasolu väljendub aine füüsikalistes omadustes. Kuna molekulid on omavahel suhteliselt tugevalt seotud on raske viia molekule vedelast faasist aurufaasi, see tähendab, et ained, millede molekulide vahel esineb vesinikside on vähelenduvad ja neil on kõrged keemistemperatuurid – igatahes märksa kõrgemad, kui nende raskematel analoogidel.
