Hino da Lapónia
Origem: Wikipédia, a enciclopédia livre.
Sámi soga lávlla, ("Música do povo Sami", lit. "Música da família Sami") Originalmente um poema escrito por Isak Saba, sendo pela primeira vez publicado no jornal Sagai Muittalægje em 11 de abril de 1906. Em Agosto de 1986 tornou-se hino nacional do povo Sami. Arne Sørli foi responsável por musicar o poema, tendo entao sido aprovada na 15a Conferência Sámi em Helsinki em 1992. Sámi soga lávlla foi traduzida em todas as línguas Sami.
Texto original em Norte Sami
- Guhkkin davvin Dávggáid vuolde
- sabmá suolggai Sámieanan.
- Duottar leabbá duoddar duohkin,
- jávri seabbá jávrri lahka.
- čohkat čilggin, čorut čearuin
- allanaddet almmi vuostái.
- Šávvet jogat, šuvvet vuovddit,
- cáhket ceakko stállenjárggat
- máraideaddji mearaide.
- Dálvit dáppe buolašbiekkat,
- muohtaborggat meariheamit.
- Sámisohka sieluin mielain
- eahccá datte eatnamiiddis:
- Mátkálažžii mánuheabit,
- giđđudeaddji guovssahasat, -
- ruoškkas, ruovggas rođuin gullo,
- juhca jávrriin, jalgadasain,
- geresskálla máđiid miel.
- Ja go geassebeaivváš gollut
- mehciid, mearaid, mearragáttiid,
- golli siste guollebivdit
- suilot mearain, suilot jávrriin.
- Gollin čuvget čáhcelottit,
- silban šovvot sámieanut,
- šelgot čuoimmit, šleđgot áirrut,
- luitet olbmát lávllodemiin
- geavgŋáid, guoikkaid, goatniliid.
- Sámieatnan sohkagoddi –
- dat lea gierdan doddjokeahttá
- goddi čuđiid, garrogávppiid,
- viehkes vearrevearroválddiid.
- Dearvva dutnje, sitkes sohka!
- Dearvva dutnje, ráfi ruohtas!
- Eai leat doarut dorrojuvvon,
- eai leat vieljain varat vardán
- sámi siivo soga sis.
- Máttarádját mis leat dovle
- vuoitán vearredahkkiid badjel.
- Vuostálastot, vieljat, miige
- sitkatvuođain soardiideamet!
- Beaivvi bártniid nana nálli!
- Eai du vuoitte vašálaččat,
- jos fal gáhttet gollegielat,
- muittát máttarmáttuid sáni:
- Sámieatnan sámiide!
[editar] Säämi suuvâ lavluu
Versão em Inari Sámi traduyida por Matti Morottaja.
- 1.
- Tääbbin tavveen Távgái vyelni
- mist lii stuorrâ Säämieennâm.
- Tuodâr liäbbáá tuoddâr tyehin,
- jävri šiärráá jäävri alda.
- Čoheh čielgijn, čoroh čuumâin
- alanedeh alme vuástá.
- Šäävvih juuvah, šuveh vyevdih,
- cäähih ciägu stälinjaargah
- meendu muávroo meerâ siis.
- 2.
- Tälviv tääbbin puolâšpiegah,
- muotâpuurgah merettemeh.
- Säämi suuhâ siäloin mieláin
- iäccá kuittâg enâmijdis.
- Má háliist láá mánutteveh,
- ki ordeijee kuovsâkkâsah,
- ruoškâs, ruovgâš roo oin kulloo,
- juucâ jaavrijn, jolgâdâsâin,
- kerrisskaalâ maa ij mield.
- 3.
- Já ko kesipiäiváš páštá
- meecijn, meerâin, merâriddoin,
- kole siste kuálásteijeeh
- suiloh meerâin, suiloh jaavrijn.
- Kollen čyevih čäcilodeh,
- silbân kolgeh Säämi juuvah,
- šiälguh čyeimih, šaleh ááiruh,
- lyeštih almaah lávlustâlân
- kiäv áid, kuoškâid, kuánilijd.
- 4.
- Säämieennâm suhâkodde
- tot lii killám toijuuhánnáá
- koddee čuu ijd, karokaavpijd,
- viehis veriviäru väldeid.
- Tiervâ tunjin, si hes suuhâ!
- Tiervâ tunjin, ráávhu ruotâs!
- Tust láá suá ih so âhánnáá,
- viiljâin vorrâ vardehánnáá.
- Sijvo suuhâ sämmilâš!
- 5.
- Madâräijiheh láá tovle
- vuáittâm verrušeijee vievâid.
- Vuástálistup viiljah mij-uv
- si hesvuo áin suárdálâsâid
- Peeivi parnij noonâ nääli,
- iä tuu vyeiti vajaliihkin,
- jis tun toolah kollekielâd,
- muštáh maddârijdâd sääni:
- Säämieennâm sämmiláid!
Versão em Skolt Sámi traduzida por Anni Feodoroff.
[editar] Sää´msooǥǥ laull
- 1.
- Ku´ǩǩen tâ´vven Juu´se vue´lnn,
- Sää´m čiõkk, Sää´m jânnam.
- Tuõddâr kuâsttai tuõddâr tue´ǩǩen,
- jääu´r špelkka jääu´r veâlgga.
- Ceägg tuõddâr čokk laaǥǥ,
- pajjna´dde ââ´lm vuâstta.
- Šuâlee jooǥǥ, šuuvee väär,
- ceägg njaarǥ ru´vddrââ´dd
- cäkkâ´tte šuârm miâr vuâstta.
- 2.
- Vaččai tääi´b lie tä´lvv fiõlli,
- piõgg da porgg lie meä´rte´mes.
- Sää´m sokk siõlin miõlin
- tõndiõtt väimstes rää´ǩǩast jânnmes.
- Joođjid, määtklaid mään čuâvad,
- tâ´vven pue´lle kuuskõõzz ââ´lmest.
- Ruåčkâs, ruõvggâs rååđain kollai,
- groom teâudd jääu´rid, jie´ğğid.
- Če´rres kuâlkkân tä´lvvǩeäi´n mie´ldd.
- 3.
- Na ǥo ǩie´ss peeivaž kållad,
- mie´ccid, miârid, jäu´rr’reeddaid,
- kå´llǩimaldõõzzâst kue´llšii´lli
- so´ǩǩe miârin, so´ǩǩe jääu´rin.
- Ko´llen čue´vve čää´cclåådda,
- silbbân čue´vve Sää´mveerd,
- čuâlmma čuâlmain, leädggad ääirain,
- so´ǩǩe, lue´štte oumma lääu´lee´l
- kuõškid, ǩeâuŋsid, sâvvnid.
- 4.
- Sää´mjânnam sokk’kå´dd
- tät lij ǩeârddam koddjireeisaid,
- ko´ddičuuđid, kårrkaau´pid,
- smuuđ veä´reld piiđva´lddjid.
- Tiõrv Tu´nne, si´tǩǩes sokk
- tiõrv, rää´ǩǩes rääuh maadd!
- Jeäla tuäraid tuärrvuättam,
- jeäla viilljeez võõr vuârdtama
- saa´mi sijvâs sooǥǥ se´st.
- 5.
- Maaddârää´jj mee´st lie tuu´l
- vuäittam veä´reld tue´jjeei pâ´jjel.
- Vuâsttlâ´sttep viillj, mij še,
- sitkkâdvuõđin suä´rddeejeem!
- Sokk rää´ves Pei´vvpäärnai
- ij tuu vuei´t vâjjlažžad
- jõs veâl määttak kå´llǩiõlad,
- mooštak maaddâr maddji saa´nid:
- Sää´mjânnam saa´mi lij!
