Al-‘Aqabah
Allikas: Vikipeedia
|
Al-‘Aqabah
[ ] araabia العقبة
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|
Pindala: km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 91 700 (2006)
|
Al-‘Aqabah (varasem eestikeelne nimi Akaba) on linn Jordaanias, Punase mere Al-‘Aqabah' lahe kaldal. Al-‘Aqabah on Jordaania ainuke meresadam.
Elanikke oli 1994. aasta rahvaloenduse andmetel 62 773.
Tähtsateks sissetulekuallikateks on turism ja fosfaatväetiste eksport.
[redigeeri] Ajalugu
Oma asukoha tõttu Aasia ja Aafrika vahelise meresadamana on see ala olnud asutatud juba aastatuhandeid. Asula oli edomiitide ja hiljem nabatealaste keskus. Kuningas Saalomon ehitas Piibli järgi Al-‘Aqabah's laevu (1 Ku 9:26).
Ptolemaiose aegses Egiptuses nimetati seda linna Berenikeks, roomlased Ailaks ja Aelanaks. Rooma riik ehitas maantee Damaskusest läbi ‘Ammāni Al-‘Aqabah'sse, kus see kohtus läände, Palestiinasse ja Egiptusesse viiva maanteega.
Pärast Bütsantsi nõrgenemist kuulus linn Kalifaati, siis Omaijaadidele, Abassiididele, Fatimiididele ja mamelukkidele.
Ristisõdijad vallutasid linna 12. sajandil ja nende ehitatud kindlus Helim on võrdlemisi hästi säilinud. Nad kindlustasid ka linnast 7 km kaugusel oleva Vaarao saare, mis tänapäeval kuulub Egiptuse territoriaalvetesse. 1170 vallutas kindluse Saladin ja 1250 taas mamelukid, kes 14. sajandil ehitasid kindluse ümber.
16. sajandist kuulus linn Ottomanide impeeriumile. 1917. aastast Hedžasile ja 1925. aastast Transjordaaniale.
