Linn
Allikas: Vikipeedia
Linn on oma haldus- ja juriidiliste õigustega ning kompaktse hoonestusega asula.
Kujunemisjärgus on asula olnud majandus- ja kultuurielu keskuseks. Linna arengut mõjutavad ümberolevad asumid. Asulale linna staatuse määramisel arvestatakse ajaloolisi traditsioone, rahvaarvu, rahvastiku ruumilist paiknemist, sotsiaalmajanduslikke funktsioone ja arenguperspektiive.
Asulast saab linn siis, kui sellele asulale või mitut asulat hõlmavale haldusüksusele antakse linnaõigused ja linna nimetus. Erinevates riikides on erinevad tingimused linna staatuse andmiseks.
Sisukord |
[redigeeri] Eesti
1. mail 1938 oli Eestis 33 linna.
Eestis jagunevad linnad omavalitsusstaatusega linnadeks ja vallasisesteks linnadeks.
[redigeeri] Ameerika Ühendriigid
[redigeeri] Austraalia
[redigeeri] Jaapan
[redigeeri] Norra
Norras andis linnaõigused algselt kuningas enamasti asulatele, kus oli sadam, mille kaudu veeti välja puitu ja kalasaadusi. Linn sai staatuse ladested ('[lossimis- ja] laadimiskoht') või kjøpsted (kjøpstad, kaubalinn). Viimast tüüpi linnadel oli laiendatud omavalitsus, kohus ja haldus ning ainuõigus majandustegevuseks oma ümbruses. Se võimaldas muuhulgas kontrollida riigimaksude sissenõudmist.
Umbes 1850. aastast hakkas linnapoolne majanduselu reguleerimine ning ühes sellega ka kaubalinnaõigused kaduma.
Tänapäeval saab vald ise anda endale või ühele või mitmele oma asulale (tettsted) linna nimetuse. Selleks peab vallas olema vähemalt 5000 elanikku ning vallas peab olema kaubandus- ja teenindusfunktsioonidega ning kontsentreeritud asustusega linnaline asula. Selle nimetusega ei kaasne tänapäeval mingit eristaatust.
[redigeeri] Saksamaa
Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese. Eristatakse kreisivabu linnu ja kreisilinnu, mis kuuluvad kreisi koosseisu.
[redigeeri] Soome
Soomes antakse linnaõigus vallale tervikuna. Kui varem oli linnadel eriõigused ja -kohustused, siis alates 1977. aastast on vallad ja linnad võrdsete õigustega, s.t. juriidiliselt on kõik linnad vallad. Linnalaadseks vallaks loetakse vald, mille elanikest elab vähemalt 90% asulates (taajama) või valla suurima asula elanike arv on vähemalt 5000. Linnalaadsele vallale võidakse anda linnastaatus.
[redigeeri] Suurbritannia
[redigeeri] Venemaa
[redigeeri] Piibel
Piibli järgi asutas esimese linna Kain: Ja Kain sai ühte oma naisega, kes jäi lapseootele ja tõi ilmale Hanoki; ja ta ehitas ühe linna ning nimetas selle linna oma poja Hanoki nime järgi.(1 Mo. 4, 17).
[redigeeri] Kirjandus
- Jussi S. Jauhiainen, Linnageograafia, 2005, ISBN 9985-9600-8-4
[redigeeri] Vaata ka
- Esimese astme linn
- Foogtikohus
- Hamburgi õigus
- Kolmanda astme linn
- Linnaelanik
- Linnakonsistoorium
- Linnamüür
- Linnapea
- Linnavalitsus
- Linnavanem
- Linnavolikogu
- Linnavärav
- Lossifoogt
- Lossifoogtikohus
- Lübecki õigus
- Raad
- Raekoda
- Teise astme linn
- Urbaniseerumine
- Oswald Spengler
[redigeeri] Välislink
 See artikkel on pooleli. |
|---|
