Asutav Kogu
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib Eesti esindusorganist; teiste riikide samanimeliste organite kohta vaata lehekülge Asutav Kogu (täpsustus)
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919. a kuni 20. detsembrini 1920. a.
Sisukord |
[redigeeri] Valimised ja koosseis
Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid (Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei). Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% valimisőiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.)
120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 pőllumeest, 3 őpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliőpilast ja teiste elualade esindajaid. Saadikute hulgas oli 7 naist.
[redigeeri] Tegevus
9. mail 1919. a kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused.
Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid
- Otto Strandman (9. mai – 18. november 1919);
- Jaan Tõnisson (18. november 1919 – 26. oktoober 1920);
- Ants Piip (26. oktoober – 21. detsember 1920).
19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi.
4. juunil seadustati riigi valitsemise ajutine kord.
10. oktoobril võeti vastu maareformiseadus, millega kaotati baltisaksa mõisnike maaomand.
13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping.
15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril.
27. - 29. novembril toimusid I Riigikogu valimised.
Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 800 seaduse.
Asutava Kogu tegevus lõppes 20. detsembril 1920. a, mil ametisse astus I Riigikogu.
[redigeeri] Eesti Asutava Kogu liikmed
[redigeeri] Juhatus
Esimees – August Rei
I abiesimees – Lui Olesk (23. aprill – 10. oktoober 1919)
I abiesimees – Julius Seljamaa (10. oktoober 1919 – 4. jaanuar 1921)
II abiesimees – Aadu Birk (23. aprill – 10. oktoober 1919)
II abiesimees – Jakob Westholm (10. oktoober 1919 – 4. jaanuar 1921)
Sekretär – Hans Martna
I abisekretär – August Jürima
II abisekretär – Hugo Raudsepp
[redigeeri] Liikmed
- Juhan Mihkel Ainson
- Jaan Ammermann
- Ado Anderkopp
- Alma Anvelt-Ostra
- August Arras
- Emma Asson-Petersen
- Karl Ast-Rumor
- Alma Ast-Anni
- Robert Astrem
- Marie-Helene Aul
- Eduard Georg Aule
- Karl August Baars
- Adam Bachmann (Randalu)
- Ado Birk
- Eduard Birkenberg
- Max Woldemar Bock
- Christjan Brüller
Nimekiri on pooleli
[redigeeri] Asutava Kogu valimiste tulemused
| Partei | Hääli | Kohti |
|---|---|---|
| Hiiu saare elanike partei | 11 090 | - |
| Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei | 152 341 | 41 |
| Eesti Tööerakond | 114 879 | 30 |
| Saksa erakond Eestimaal | 11 462 | 3 |
| Eesti Maarahva Liit | 29 989 | 8 |
| Eesti Kristlik Rahvaerakond | 20 157 | 5 |
| Eesti Rahvaerakond | 94 892 | 25 |
| Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei | 26 536 | 7 |
| Vene Kodanike Kogu | 5765 | 1 |
| Üle-eestimaaline Meremeeste Liit | 795 | – |
| Kokku | 467 906 | 120 |
