Arutelu:Budism

Allikas: Vikipeedia

Lugeda on mõtet:

Artiklis Vaimulik on minu arusaamise järgi vaimulik defineeritud ainult kristluse kontekstis. Andres 09:31, 20 Aug 2004 (UTC)

Siia on veel palju lisada aga enne peab täpsustama!

Kuhu on lisada, mida peab täpsustama?

Palun kirjuta oma repliikidele arutelulehekülgedel alla nelja märgi ~ abil. Andres 10:55, 20 Aug 2004 (UTC)

Samsara oli vanasti sansaara. Yks on originaalilähedasem (vähemalt kirjapildilt), teine on aga juurdunud (ja vististi häälduspärasem, nii et ei saa päris originaalivõõraks ka nimetada). Kumb meil jääb? --Oop 09:55, 29 Jan 2005 (UTC)

Eestikeelne sõna on "sansaara". Andres 10:02, 29 Jan 2005 (UTC)

Lisasin koolkondade jaotuse... nimetuste õigekirja osas ei vastuta... kui kellelgi on see "katusega z" täht olemas, siis võiks selle vadzhrajaana ära parandada... --Lulu 11:31, 29 Jan 2005 (UTC)

Tehtud. Andres 11:38, 29 Jan 2005 (UTC)

Ikka ja jälle ei väsi ma kordamast: eesti keeles on usundid väikese algustähega. Mis tähendab, et ka koolkonnad ja harud nende sees. Niisiis: kristlus, judaism, hinduism, õigeusk, budism, theravaada, zen-budism, džainism. Ja nii edasi. (Tegelikult on see kordamine ysna väsitav. Ma parema meelega ei teeks seda. Mh?) Mis puutub theravaadasse vs. theravada, siis peaks siin mingi standardi aluseks võtma (ja soovitavalt Vikipeedia reeglitesse kirja panema, et iga uus tulija otsast peale inglise, saksa või vene variantidega otsast peale ei hakkaks). --Oop 08:52, 1 Feb 2005 (UTC)

parandatud... katsun meeles pidada :) ... mis puutub theravaada vs theravada kysimusse, siis siin on see pikk sanskrtiti a ... minu meelest seesama mis nirvaana ja sansaara puhulgi... ise eelistaksin analoogia põhjal aa varianti... --Lulu 09:16, 1 Feb 2005 (UTC)

Jah, mullegi meeldib see harjumuspärasem variant. Ja ausalt yteldes olen ma jõle rõõmus, kui kogu see kupatus siin kuidagi systemaatiliselt paika saab; olen just yhe filosoofiakäsiraamatu tõlkel nendeg... noh, mitte just päris hädas, aga mulle meeldiks, kui saaksin toimetajaga rääkis millelegi viidata. :) Kas sellisel juhul pyyame vana systeemi ka isikunimede puhul rakendada - nt Nagardžuna vs Nagarjuna? See tagumine on ju ikkagi inglis-, mitte sanskritikeelne (ehkki inglis on samas India riigikeel ja puha). Oleks ehk koherentsem. --Oop 10:07, 1 Feb 2005 (UTC)

Sanskriti keele rahvusvahelise transliteratsiooni järgi kirjutatakse "Nāgārjuna". Kahes esimeses silbis on pikk a. Rõhk teisel silbil. Devanaagari kirjas नागार्जुन Puuduseks selle transliteratsiooni puhul on see, et ta sisaldab tähti, mille all või peal on punkt. Neid tähti me ei saa kirjutada ega lugeda (välja arvatud Urmas, kes kasutab Operat). Selles konkreetses nimes küll sääraseid tähti ei ole. Kui tahta kirjutada eestipäraselt, siis tuleks kirjutada "Naagaardžuna". ENE 1. väljaandes on "Nagardžuna", ma ei tea, miks nad nii kirjutasid. Oxfordi filosoofialeksikonis on "Nāgārdžuna". Kõik need variandid tuleb fikseerida ja vastavad ümbersuunamisleheküljed teha. Mina isiklikult eelistaksin pealkirja "Nāgārjuna". Andres 16:12, 1 Feb 2005 (UTC)

vaatan praegu: Mäll kasutab kirjapilti Nāgārdžuna ... (muideks, Oxfordi filosoofialeksikonis on "Nāgārdžuna" Sa mõtled muidugi vist selle eestikeelset tõlget?) --Lulu 16:31, 1 Feb 2005 (UTC)

Jah, mõtlen küll. Mälli süsteemi kasutamine on minu meelest ka mõeldav. Andres 17:03, 1 Feb 2005 (UTC)

krt seda teab, nende Nagardžunadega ja Nagarjunadega ... sama häda on ju ka hiina keeles: daodejing või tao te ching? i-jing või i ching? ... hiina asjade puhul eelistaksin viimast, ka inglise keeles on rohkem seda viimast kasutama hakatud... aga india (sanskriti) asjade puhul kahtlen veidi, ... kuidagi imelik on seda katusega z-d kasutada... nagu mingi läti keele kirjapilt hakkab silme ette tulema... kohmakas nagu... võibolla peaksid pärisnimed (isikunimed, ilmselt ka kohanimed) olema ikka inglis-pärased, sest muidu läheks asi väga käest ära... mugandunud terminite puhul võiks teha mööndusi ja lasta eesti keele häälduspäraseid variante tulla.. --Lulu 10:18, 1 Feb 2005 (UTC)

Hiina nimede puhul pole ju mingit takistust rahvusvahelise transliteratsiooni kasutamiseks. Miks peaks sellele eelistama inglise transkriptsiooni? Andres 16:12, 1 Feb 2005 (UTC)

azoo, yks asi meenus veel... värk ju selles, et seal kus on kasutusel mõni muu kiri (mitte-ladina-tähestikuline), siis nendel on isiku- ja kohanimede jaoks yldiselt ladina-tähestikuline variant ka olemas (paraku, mõnikord ka mitu, erinevat) ... selle kohaselt siis tuleks võttagi see nimekuju, mida nad ise ametlikult kasutavad ... (vanade nimede puhul see muidugi kahjuks ei tööta: keegi ei tea, kuidas Konfutsius oleks oma nime lasknud passi kirjutada) ... aga see YKS ASI, mis meenus, oli see, et ega nad selle ladina-tähestikulise kirjapildi tegemisel ju eriti selle peale ei mõtle, et seda tähestikku kasutatakse ka veel mõne muu keele kirjutamise jaoks, peale inglise keele... ja sealt need meie hädad algavadki... no ja ega ingliskeelt kasutav maailm ka hädadest vaba ei ole... kasvõi seesama I Ching... tavaline inimene hääldab seda ju "ai tshing", haritud inimene aga "ii tshing", nagu peab, sest ta teab, et see on sõna, mida hääldatakse erandlikult ... nujah, neid näiteid on palju... selle pika ja segase jutu mõte oli vist selles, et ega igayhele ei saa alati ka kõike pudruks ette teha - osade asjadega peabki jääma lootma hariduse/harituse peale... --Lulu 15:42, 1 Feb 2005 (UTC)

See'p see ongi: hiinlased on juba valmis mõelnud, kuidas hiina nimesid ladina tähtedega kirjutada. Aga see pole tõsi, et nad on ainult inglaste peale mõelnud. Nad on selle süsteemi teinud eeskätt enda jaoks. Inglane ei loe neid nimesid sugugi paremini välja kui eestlane. Andres 16:12, 1 Feb 2005 (UTC)

Sedapsi see häda elabki, et tahaks yhest kyljest ilusaid eestikeelseid termineid ja teisest kyljes ilusaid võõrakeelseid nimesid ja kolmandast kyljest neile mingit yhtlust ka, aga valulävi terminite ja nimede koha pealt on erinev ning iga inimene tunneb ainult nii palju keeli kui ta parasjagu tundma juhtub (enamasti 1-10, mitte palju enam). Ehk siis olgu tulemuseks mis on, aga keelte transkriptsiooni kokkulepped võiks olla Viki reeglite alt mingis eraldi failis (yhegi keele transkribeerimist ei reguleeri ykski komisjon 100%, mis tähendab, et neid ajapikku ikka koguneb, parem siis kohe eraldi panna) ning hää oleks yhtlasi eesti standardsete hääldus- ja kirjareeglite kohta artiklid kah teha. Saab kõigil parem. (No võta nyyd kinni, yhtpidi ei kuulu need pika kriipsuga a-d mitte eesti tähestikku, tekib kas või järjestusprobleem, teistpidi ei ole meil mõtet inglist sanskriti transkribeerimisel matkida, sest kui inglased ei oska "dž" välja kirjutada, on see nende probleem - nii surevad š ja ž yldse välja ja see on ju kah jabur. Aga pikkade aadega Naagaardžuna läheb ysna pikale... Nagu piimamees Tevje, yhest ja teisest kyljest.) --Oop 22:15, 1 Feb 2005 (UTC)

Õigupoolest tuleb olemasolevad (ja olnud) reeglid esitada ka Vikipeedias eneses. Peale selle on muidugi tarvis ka Vikipeedia teegleid. Näiteks on omaette küsimus, kas koha- ja isikunimesid (või: nimesid ja tsitaatsõnu) tuleb kirjutada samade reeglite järgi. Transkiptsiooni- ja transliteratsioonireeglitest on kasu siis, kui 1) vastavat keelt ja kirja mingilgi määral tuntakse ja 2) originaalnimed/sõnad kuskilt võtta on.

Järjestusprobleemi ei teki. Diakriitikuga tähte koheldakse järjestamisel nagu diakriitikuta tähte, ja kui sõnakujud langevad täpselt kokku, siis diakriitikuga täht on eespool.

Tähti š ž kasutatakse eestikeelsetes sõnades ja seal, kus need esinevad muukeelsetes nimedes või nende transkriptsioonis.

Küsimus ei ole selles, et me inglist transkribeerimisel matkiksime, vaid selles, et me võiksime kasutada rahvusvahelist transliteratsiooni, milles üht tähte juhtumisi inglisepäraselt loetakse. Andres 19:26, 4 Feb 2005 (UTC)

Pikas perspektiivis taandub see kõik lõpuks ikkagi isikliku maitse pinnale. Kus mina eelistan pigem Mälli Nāgārdžuna-t, kuna selle puhul ei teki hääldusel mitmetimõistetavusi ja tekst on enam-vähem kõikjal loetav. Ehkki sanskritti puudutavates tekstides on punktilise s-i, r-i ja m-i kasutamine nii või teisiti vajalik, nii et kui need saaks kuhugi spikrisse lisada (parim, kui siiasamma kasti alla), oleksin rõõmus kyll. Minu pakkumine on suuresti Mälli populaarartiklilik ("Null ja lõpmatuse vahes" on ka mõningaid selleteemalisi mõtisklusi, mis taanduvad olemuselt sellele, et teadustekstis on hea kasutada tsitaatsõnu ja täpseid nimekujusid, mispuhul pool teksti on kursiivis, aga populaartekstis tuleks eelistada arusaadavust) - ehk siis olemasolevate sõnade puhul käsitleda laensõnana (ahinsa, sansaara, theravaada - põhiliselt siis sanskritist), vähelevinute puhul tsitaatsõnana ja kursiivis, nimede puhul jäävad pikendustega vokaalid ja muu kohandatakse (Šankara, Šantidēva), tekstipealkirjad originaalis ja kursiivis, kui ei ole just yksikute harjumuspäraste või tõlgitute seast ("Teemantsuutra", "Tripitaka" jne vs. Upadesasāhasrī). Et siis umbes nii. Aga ega ma sanskritti ise ei valda, nii et pyyan vaadata asja lihtsalt kasutusmugavuse seisukohast. (Kas meil mingit ametlikku sanskriti systeemi normeeritud ei ole? Kui ei, siis tuleks see tegelikult siit välja viia ja kuskil normaalses kohas arutleda. Yldse võiks Viki vastavad transireeglid sisalduda ka vastavais artikleis, millele võiks mõelda välja systeemi ja hakata otsast kirjutama. Mis peaks olema artikli pealkiri, mis tegeleks sanskriti sõnade/nimede kirjutamisega eesti keeles - ajalugu, ametlikud normid, normeerijad, Viki normid?) --Oop 12:23, 17 Feb 2005 (UTC)

Neid tähti lihtsalt põle võtta! Me peame, jah, umbes nii tegema, nagu Mällgi soovitas (pooldan Mälli transkriptsiooni), aga sanskriti sõnadega oleme plindris. Esiotsa ei jäe muud üle kui loobuda nendest diakriitikutest, mida kasutada ei saa.

Arvan, et jutt sanskriti edasiandmisest eesti keeles võiks esialgu olla artiklis Sanskrit või Sanskriti keel eraldi alajaotusena. Aga seda ei saa keegi muu praegu kirjutada kui Urmas oma Operaga.

KS asutas ühe lehekülje selle jaoks, aga ma ei leia seda enam üles.

Muide, võib kasutada ka selliseid hädalahendusi nagu ş punktiga s-i ja ţ punktiga t asemel. Andres 19:30, 17 Feb 2005 (UTC)

Umbes sellised hädalahendused tulebki lihtsalt ära systematiseerida ja kirja panna, et inimesed teaksid. Muidu läheb endalgi meelest, kuidas just kokku lepitud sai. --Oop 20:00, 17 Feb 2005 (UTC)

P.S. Oxfordi tõlge on järjekindlusetu ja allikaks ei kõlba. Näiteks on seal kord "upanišadid", kord "upanišaadid". --Oop 12:26, 17 Feb 2005 (UTC)

Muidugi tuleb alati kontrollida. Arvan, et "upanišaadid" on lihtsalt näpuviga. Õige on "upanišadid". Andres 19:30, 17 Feb 2005 (UTC)

Kas budism ei ole mitte budoloogiast pärit termin?

Kui kristlased kutsuvad end kristlasteks, kas budistid kutsuvad end budistideks? Ma täpselt ei tea, kuid pidi olema sage "dharma järgija" hoopis?

"Budism" on sõna, mida selle usundi kohta eesti keeles tavaliselt tarvitatakse. Ka eesti budistid nimetavad end budistideks. Muidugi võidakse kasutada ka teisi nimetusi. Kust termin pärit on, sellel pole tähtsust.

Kristlased nimetavad end tavaliselt kristlasteks. Algristikoguduses kasutati teisi nimetusi, näiteks "pühad". Andres 30. detsember 2005, kell 15.24 (UTC)

Kas ei oleks mötekam teha möistete ja sönaseletuste jaoks eraldi leht,,, Budistlik terminoloogia vöi möisted? --VanemTao 8. november 2006, kell 14:28 (UTC)

Ei. Loomulikum on igast asjast ja mõistest rääkida eraldi leheküljel. Andres 8. november 2006, kell 15:18 (UTC)

Pühakirjade välislink ei tööta. Andres 9. november 2006, kell 23:09 (UTC)

Kes seda lehte yldse alustas esimesena ? Raske on uuesti kirjutada sest esimese autori teema arendus on raske liig ametlik minu jaoks.

Seda alustas Leon. Eks teised ole edasi arendanud.

Tuleb proovida niipalju kui võimalik sellest lähtuda, mis olemas on. Päris otsast peale pole ka mõtet hakata. Andres 17. november 2006, kell 23:59 (UTC)

Budismis on jumalad vaid visualiseerimisvahendiks vabanemisel sansaarast. Budismi järgi alluvad ümbersünnile ka jumalad

Need kaks lauset on minu meelest vastuolus. Kui nad on ainult visualiseerimisvahendid, kuidas nad siis ümbersünnile alluvad?

Kas võiks Mälli eeskujul nimetada visualiseerimist kujustamiseks? Andres 18. november 2006, kell 00:07 (UTC)

Veel kutsutakse teda Šākjamuni ehk erak Šākja soost. Sakja suguvõsa elas praeguse Nepali lõunaosas. Tol ajal nimetati seda kohta kus Siddharta sündis Kapilavastuks.

Selle võiks ehk siit välja jätta ning viia artiklisse Siddhārtha Gautama. Muidu läheb esitus siin ebaülevaatlikuks. Andres 18. november 2006, kell 00:11 (UTC)

Andres! Siin selles artiklis on selline klausel nagu : Möisted . Kuid mida hakata ssellise asjaga peale nagu Budistlik terminoloogia ?

Tundub et hea on vahel ka omada käepärast , mingit terminoloogilist sönastikku vöi möistete seletust ,kus köik tähestiku järgi ritta sätitud.

Siit kysimus ,kas on mötet igasse artiklisse budismi kohta köiki sönaseletusi eraldi välja tuua?

--VanemTao 19. november 2006, kell 23:01 (UTC)

See alajaotus on mõeldud budismi mõistete loendina. Hiljem võib selle viia eraldi leheküljele. Selle võib ka vormistada nii, et anda iga mõiste juurde lühike seletus, siis ta täidabki seda ülesannet, mida Sa silmas pead.

Igas artiklis kõiki sõnaseletusi välja tuua pole mõtet, sest iga sõna juurde saab panna lingi vastava artikli juurde, kus asi ära seletatakse.

Praegune artikkel Budistlik terminoloogia ei oma minu meelest sellisel kujul mõtet. See koosneb lühiartiklitest, mis kõik tuleb teha eraldi artikliteks. Pealegi ei ole enamik neist üldse budismiteemalised. Andres 19. november 2006, kell 23:14 (UTC)

hea selleks eeltööd teha ,, koguda materjali ja hiljem keevitada sellest juba eraldi kokku mingid lood. Otseselt budismiga ei ole paljul seost kuid kuna hinduism ja vedad on lähedased enda kosmoloogia ja filosoofilise terminoloogiaga siis annab see paljus möistmist ja arusaama juurde --VanemTao 20. november 2006, kell 23:19 (UTC)

Kui panna need asjad budismi nime alla, siis tekib suur segadus. Ats juba tõstiski osa asju välja. Ma tegin neist eraldi artiklid. Andres 20. november 2006, kell 23:47 (UTC)

Ok.Selleks nad möeldud olidki.--VanemTao 20. november 2006, kell 23:52 (UTC)

3-sajand eKs. kuni 3- sajand AD. - mida see ajamääratlus tähendab? mida tähendab eKs? kui on mõeldud enne Kristust, siis see lühend on eKr. avjoska 18. detsember 2006, kell 09:24 (UTC)

Ma eksisin , see on nii inimlik.

Avjoska!

Vöib olla sa tölgiksid selle tabeli eestikeelde ?.Oled ju nii terane , pedantlik ja usin ,mis äärmiselt ilus näähtus iseendast.

Kui juba tõlkimiseks läheb, siis võrrelge fakte ka näiteks selle allikaga -- 88.196.110.155 18. detsember 2006, kell 10:03 (UTC)

Lisaks tõlkimise raskusele tundub ka see tabel mu jaoks liiga raske olevat. avjoska 18. detsember 2006, kell 17:56 (UTC)

Kloostritraditsioonist on juttu tagapool kombestiku all, ei ole mõtet seda topelt panna. Ajaloo osa kordus samuti tabelis ja enne seda. Ajaloo lühiülevaade peaks põhiartiklisse sisse jääma. -- 195.80.96.210 22. detsember 2006, kell 11:56 (UTC)

Jah, lühiülevaade peaks sisse jääma. Minu meelest pole artikkel praegu üldse nii pikk, et kogu ajaloo osa ei võiks seal olla. Peale selle, ma ei näe põhjust, miks ajaloo osa peaks esitama tabelina (kust see tabel üldse on võetud)? Tabelina võib esitada kronoloogia, aga ajalugu peaks ikkagi olema sidus jutustus. Andres 22. detsember 2006, kell 13:10 (UTC)

Panin tagasi märkused, et tegu on V. Väärtnõu illustratsioonidega. Tõesti ei ole mingit põhjust neid märkusi ära jätta, kui neid illustratsioone endid tahame säilitada. Andres 5. veebruar 2007, kell 20:30 (UTC)

Eesti keeles on kõige neutraalsemad väljendid "budist", "budistlik" ja "budism". Miks peaks need parandama "budalaseks", "budalikuks" ja "budaluseks"? ÕS-i järgi võib öelda ka "buda usk", küllap siis ka "buda õpetus" ja "buda tempel", aga miks öelda "buddha õpetus"? Andres 30. märts 2007, kell 13:16 (UTC)

Pole mõtet teha ümbersuunamist budalusele, sest tolle pealkirja all ei saa ju olla teistsugust sisu. Andres 30. märts 2007, kell 13:19 (UTC)

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org../../../b/u/d/Arutelu%7EBudism_936d.html"

Arutelu:Budism

Allikas: Vikipeedia

Views

Navigeerimiskast

Otsi