Carcassonne
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Carcassonne on linn Prantsusmaal Languedoc-Roussilloni piirkonnas, Aude'i departemangu halduskeskus.
Sisukord |
[redigeeri] Keskaegne linn
Tegelikult öeldakse nii, et ükskõik, kust suunast parasjagu tullakse, ei ole võimalik mitte näha võimsa Carcasonne'i linna siluetti. Linna kindlustavad kahekordsed müürid 3 km pikkuses ja lisaks veel 56 vahitorni. 10. ja 9. sajandil eKr oli Carcas'i küla päris suur asula. See asus umbkaudu 1,5 km Carcassonnist lõunas. Selle elanikud siirdusid praeguse Carcassonne'i territooriumile umbes 600 eKr. Tol ajal oli levinuimaks viisiks linna kaitsta - kaevata ümber linna suur kraav ja ümber selle väga kõrge tugevdatud puust tara.
3. sajand oli tänu barbarite sissetungile väga ebakindel aeg. Just siis otsustasid karkassoonlased kaasajastada oma kaitsemehhanisme ja kindlustada oma kaitsevalle. Nii ehitatigi müürid, mida tänapäeval näha võib. Kuna Carcassonne'i elanikke raputasid ka 13. sajandi sissetungid ja sellega kaasnev kindlusetus, ehitasid elanikud linnale veel ühe kaitsemüüri ümber. Linna kaitsesid peale müüri tol ajal veel 2000 sõdurit. 2000 aastat vana Carcassonne'i linn ja kindlus seisavad siin veel praegugi ja on seega kõige edukam saavutus Euroopa militaararhitektuuris – sõjaeesmärgil loodud ehituskunstis. Sisuliselt ei ole peale 13. sajandit midagi muutunud.
[redigeeri] Kes olid katarid?
Katarid on väga tähtis osa Carcasonne'i ajaloost. Katarism oli Euroopas väga elav usulahk, eriti aga Carcasonne'i lähistel. 12. sajandi keskpaik oli Prantsusmaale väga jõukas aeg, õitsenguaeg, samuti oldi religioonipoliitikas väga tolerantsed: juudid, katoliiklased ja katarid elasid rahus ja harmoonias. Katarid olid kristlased, kuid einevat rooma-katoliiklastest uskusid nad, et Jumal lõi vaid hindelise täiuse ja igaviku, mitte aga materiaalse maailma, mida nad nägid Saatana loominguna. Seega elasid nad väga askeetlikku, kasinat elu, keeldudes kõikidest maistest naudingutest. Nad ei söönud peeneid toite nagu näiteks liha, seks ja rikkus olid välistatud.
Katari vaimulikkond, keda kutsuti Perfektideks, arvatakse olla teadnud alkeemia saladusi ja arvatakse, et nad tegelesid nõidusega. Katoliku kirik aga ei suutnud enam sallida selliseid eluviise ja kummalisi uskumusi, eriti aga ei sallinud katareid kõrgvaimulikud ja ka ilmaliku võimukandjad, kes nägid neis ohtu oma võimule. Katarid tapeti massimõrvas ja põletati teibas. Osa Carcassonne'i praegustest elanikest usub siiani, et katarid peitsid oma varanduse – raamatud sealhulgas – enne oma hukkamist ümberkaudsetesse mägedesse.
[redigeeri] Kust tuleb nimi Carcassonne
Aastal 760 võttis, vallutas frankide kuningas Pippin Lühike saratseenide käest tagasi enamuse Lõuna-Prantsusmaast peale Carcassonne'i. Jäädeks truuks oma reputatsioonile, jäi Carcassonne vallutamatuks kindluseks. Pärast pikka piiramist arvasid frangid, et õige peaks Carcassonne'is algama nälg ja nad annavad alla. Kuid Dame Carcas, saratseenist lossiisanda lesk, mõtles välja plaani linna päästmiseks. Ta lasi üht siga sööta viimaste kottide viljaga, mis linnast leida oli. Kui siga oli piisavalt paks, visati ta üle kaitsevallide piirajatele. Kui piirajad nägid niisugust hästitoidetud paksu looma, järeldasid nad, et eks linnas ikka ole piisavalt toitu varutud, et näljaaeg üle-elada ja et ega nad ilmselt niipea alla andma ei hakka. Nii andsid piirajad alla ja lahkusid Carcassonne'i alt. Carcas lasi kõikidel linna kelladel päev otsa heliseda, et tähistada võitu. Prantsuse keeles – Carcas sonne – carcase kellad. Sealt saigi linn oma nime.
[redigeeri] Kes leiutas vahuveini?
Varasel 16. sajandil tootis Prantsusmaa Champagne regioon vaid mõningaid tavalisi veine. Samal ajal avastas Saint-Hilaire'i kloostri munk, see on 12 km Carcassonne'ist, et tema korralikult korgitud veinipudelid hakkavad mõne kuuga kihisema. Seega, Prantsuse kihisev oli sündinud! Tänapäevalgi võib maitsta kuulsat veini - "Blanquette de Limoux", mida tehakse tänapeval samamoodi, kui 16. sajandil. Küpsematest Mauzac viinamarjadest saab kergelt alkohoolse veini (5%), mis pannakse pudelitesse märtsikuise kahaneva kuu ajal. Seda, et "miks", pole kunagi teaduslikult seletatud, kuid teada on, et kes seda seadust ei järgi, saab lõppkokkuvõttes hoopis teise toote! Kevade jooksul toimub pudelis teine käärimine. Tulemuseks on kääritatud vein – vahuvein väikeste mullidega, mille alkoholisisaldus on 6 – 7 %. See kerge, kuid väga aromaatne vein sobib magustoitudega.
[redigeeri] Alarici varandus
3. sajand oli ajaloos väga ebastabiilne aeg. Barbarid vallutasid, põletasid või muidu laastasid kõik, mis neile tee peale vähegi ette jäi. Visigootide kuningas Alaric vallutas Rooma ja arvatakse, et osa oma varandusest peitis ta Carcassonne'i linna. Keegi pole seda siiani leidnud.
[redigeeri] Kullakaevandus Carcassonne'i lähistel
Umbes 300 eKr vallutas Carcassonnei piirkonna üks keldi hõim. Kuna nende usk nõudis, et nad peavad oma jumalatele ohvreid tooma, võtsid nad kasutusele kullakaevanduse Salsigne'is. Kulda oli seal nii rohkelt, et seda oli isegi mäe pinnalt näha. Tänapäeval kulda küll näha pole, kuid kaevandus eksiteerib ikka. See oli Euroopa üks suurimatest kullakaevandustest kuni 2004. aastani, kui ta plaanipäraselt kinni pandi.
