Carl Gustaf Emil Mannerheim

Allikas: Vikipeedia

See lehekülg räägib Soome marssalist ja presidendist, tema vanaisa kohta vaata: Krahv Carl Gustaf Mannerheim

Mannerheimi ratsamonument Helsingis

Parun Carl Gustaf Emil Mannerheim (4. juuni 1867 Askainen – 28. jaanuar 1951 Lausanne) oli Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president.

[redigeeri] Vene sõjaväes

Mannerheim õppis Peterburis Nikolai ratsaväekoolis, mille lõpetamisel 1889 sai korneti auastme ning saadeti teenima Poola. 1891. aasta jaanuaris saadeti ta teenima Peterburi keisrinna Chevalier-kaardiväkke. Peterburis abiellus ta Anastasia Nikolajevna Arapovaga. 1893. aastal oli tal Nikolai II kroonimisel tähtis roll. 1904 viidi ta üle 52. Nežini ratsaväerügementi ja ta sai alampolkovnikuks. 1904–1905 osales ta Vene-Jaapani sõjas, kus Mukdeni lahingus osutatud vapruse eest sai polkovnikuks. 1906. aastal käis ta luureretkel Kesk-Aasias ja hiljem Hiinas. 1910. aastal ülendati ta kindralmajoriks. 1917. aastal saadeti ta reservi ja 1. jaanuaril 1918 palus ta luba lahkuda Venemaa armeest.

[redigeeri] Soome iseseisvumine

Kui Mannerheim oli naasnud Soome, nimetati ta Soome Vabariigi sõjaväe ülempealikuks. Ta juhtis Soome kodusõjas valgete armeed punaste ja neid toetanud venelaste vastu.

Ta oli vastu valitsuse saksameelsele poliitikale ja otsusele valida sakslasest kuningas. Peale Esimese maailmasõja lõppu, kui kuningas oli loobunud ametist, tegutses Mannerheim riigihoidjana. Ta kaotas presidendivalimistel Kaarlo Juho Ståhlbergile 25. juulil 1919. Mõnda aega oli ta ilma ametita, kuni asus Kaitsenõukogu juhataja ametikohale. 1927–1939 juhtis ta Mannerheimi liini ehitamist Soome idapiirile. 1933. aastal sai ta sõjamarssali (sotamarsalkka) auastme.

[redigeeri] Teine maailmasõda

Talvesõja ajal oli Mannerheim Soome kaitsejõudude juhataja ja sai 1942 Soome marssali tiitli.

Kui Risto Ryti tagasi astus, sai Mannerheimist eriseadusega Soome president 1944–1946.

Teise maailmasõja lõppedes oli oht, et Nõukogude Liit võib nõuda Mannerheimi karistamist "sõjakurjategijana". Seda suudeti siiski vältida.

1945. aasta märtsis läks ta puhkusele Portugali ja lahkus ametist 1946. aasta märtsis. Viimased eluaastad veetis ta Šveitsis. Mannerheim on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Mannerheimi järgi on nimetatud Helsingi peatänav Mannerheimintie.

2004. aasta lõpus valiti Mannerheim kõigi aegade suurimaks soomlaseks.

Eesti keeles on ilmunud tema "Mälestused" (soome keelest tõlkinud Valev Uibopuu, Stockholm 1952) ning Veijo Meri "Soome marssal C. G. Mannerheim" (soome keelest tõlkinud Endel Mallene, Tallinn 1997 ISBN 998570004X ).