Peterburi
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
|
Peterburi
[ ] vene Санкт-Петербург
Sankt-Peterburg {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
 Peterburi lipp
 Peterburi vapp
Pindala: 1517 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 4 014 700 (2006),
eeslinnadega 4 853 200 |
Peterburi (kõnekeeles ka Piiter; vene Санкт-Петербург; isuri, soome ja vadja Pietari) on üks kahest Venemaa keskalluvusega linnast.
Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Sellest 300 aastast üle 200 aasta oli Peterburi Tsaari-Venemaa pealinn.
Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km, meritsi 350 km ja linnulennul 310 km.
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Peeter I nimetas Jänesesaarele ehitatud muldkindluse iseenda ja oma kaitsepühaku apostel Peetruse järgi Sankt-Peterburgiks, hollandikeelne Sankt Pieter Burch. Hiljem, kui Neeva kallastele valmisid elumajad ja valmis apostlitele Peetrusele ja Paulusele pühendatud kirik, siis hakati ka kindlust kutsuma Peeter-Pauli kindluseks ning esialgne nimi – Sankt-Peterburg – läks üle linnale.
Aastal 1914, kui Venemaa astus I maailmasõtta, asendati saksapärane Sankt-Peterburg venepärase Petrogradiga.
26. jaanuaril 1924 nimetati Petrograd Vladimir Lenini järgi Leningradiks. Seda nime kandis linn 6. septembrini 1991.
12. juunil 1991 toimus referendum, kus 54 % hääletanud elanikest arvas, et linnale tuleks tagastada tema esialgne nimi. 6. septembril 1991 nimetati linn ümber Sankt-Peterburgiks (vene Санкт-Петербург).
[redigeeri] Haldusjaotus
Peterburi jaguneb 18 rajooniks.
Peterburi haldusalasse kuulub 9 linna (Kolpino, Krasnoje Selo, Kroonlinn, Lomonossov, Pavlovsk, Peterhof, Puškin, Sestroretsk, Zelenogorsk) ja 21 alevit.
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Eellugu
Ajalooliselt jäi Neeva jõe ümbrus Ingerimaa koosseisu. Eelajaloolise aja lõpus kulges siit aga viikingite kaubatee "varjaagide juurest kreeklaste juurde".
12. sajandi teisel poolel püüdsid seda ala enda valdusesse saada rootslased. 15. juulil 1240 toimus Ižora jõe Neevasse suubumise koha läheduses Neeva lahing. Lahingu käigus purustas Novgorodi vürst Aleksander Rootsi väed ja sai siit endale hüüdnime Aleksander Nevski.
Peterburi linna kohal, Ohta jõe suudmes, asus 1300. aastal rootslaste poolt ehitatud Landskrona kindlus, mille eluiga polnud kuigi pikk. Laadoga järve ääres Neeva lähtes ehitasid 1301. aastal novgorodlased Orešoki kindluse. Rootsi sai maad jälle enda valdusesse 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga. Pärast rahulepingu sõlmimist nimetati Orešoki kindlus ümber Nöteborgiks. Endise Landskrona kindluse kohale rajati Nevanlinna (rootsi Nyen). Maad kuulusid Rootsile kogu 17. sajandi.
Aastal 1689 tuli Venemaal võimule Peeter I (pärast poolvenna Ivan V surma 1696. aastal sai temast Venemaa ainuvalitseja). Peeter I nõudis Rootsilt Ingerimaa tagasisaamist. Aastal 1700 alustas Venemaa Rootsi vastu sõda (tuntud Põhjasõja nime all). 11. oktoobril 1702 vallutasid venelased Nöteborgi nimetades selle võtmelinnuseks Schlüsselburgiks. Põhjasõja lõppedes vallutas Venemaa Ingerimaa ja taastas väljapääsu Läänemerele.
[redigeeri] Linna ajalugu
Linna asutas Vene tsaar Peeter I 27. mail (vkj. 16. mail) 1703 pärast Ingeri vallutamist Rootsilt Põhjasõjas.
Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter I sel päeval läinud koos saatjatega Jänesesaarele, võtnud kätte labida, lõiganud välja kaks rida mättaid, paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ning andnud käsu ehitustööde alustamiseks.
Et linna ehitamine algas sõja ajal, siis esimene ehitis oli muldkindlus, praegune Peeter-Pauli kindlus. See rajati Zajatšji saarele (eesti Jänesesaarele) Neeva parema kalda lähedale mõne kilomeetri kaugusele merest.
Soo kuivendati suure hulga kraavide abil, nii et Peterburi on nimetatud ka Põhjamaade Veneetsiaks. Pinnast kergitati: tükk aega pidi igaüks, kes Peterburi saabub, kaasa võtma kive või palke.
Peetri poolt Venemaale kutsutud Saksa inseneride juhtimisel laiendati linna väljapoole kindlust. Peeter keelas kivihoonete ehitamise kõikjal Venemaal peale Peterburi, et kõik müürsepad aitaksid uut linna ehitada. Peaaegu kogu töö tegid pärisorjad. Ühe hinnangu järgi suri ehitusel 30 000 inimest.
Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius Cruys.
[redigeeri] Veestik
Peterburi on esimesel kohal Venemaal ja ühel esimestest maailmas linna piiresse jäävate veealade pindala poolest. Veealad moodustavad linna pindalast umbes 10 protsenti.
Neeva voolab linna piires 32 km ulatuses ja moodustab Soome lahte suubudes delta. Jõe laius kaubasadamas on 1250 meetrit, Kolmainu silla ees 600, Lossi- ning Nikolai silla vahel 340 meetrit. Jõe sügavus on 8–23 meetrit.
Kokku on linnas 93 jõge, oja ja kanalit kogupikkusega 217,5 km, sealhulgas paarikümne kanali kogupikkus on umbes 160 km. Linnas on ka sadakond järve ja tiiki.
Suur osa Peterburist asub kuni 3 meetrit kõrgusel merepinnast ja on sellepärast ohustatud üleujutuste poolt. Need ei teki siis, kui Neeva jões on suurvesi, vaid kui läänetuul Soome lahe vee Neeva suudmesse kokku puhub. Suurim üleujutus toimus 19. novembril 1824, kui veetase tõusis 421 cm üle keskmise. 23. septembril 1924, kui veetase tõusis 369 cm üle keskmise, oli 70 km² linnast üle ujutatud.
[redigeeri] Arhitektuur
[redigeeri] Sillad
Vaata artiklit Peterburi sillad
Arvatakse, et koos eeslinnades paiknevatega, on Peterburis umbes 620 silda. Neist 218 on jalakäijate omad. 20 silda on avatavad laevaliikluse jaoks st ülestõstetava keskosaga. Üle Neeva peasängi viib üheksa silda, neist pikim on Aleksander Nevski sild (909 meetrit). Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (100 meetrit).
[redigeeri] Kultuur
[redigeeri] Transport
[redigeeri] Majandus
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Eestlased Peterburis
[redigeeri] Vaatamisväärsused
- Aleksandri park
- Peeter-Pauli kindlus
- Talvepalee (Ermitaaž)
- Suveaed
- Suvorovi väljak
- Smolnõi klooster
- Iisaku katedraal
- Budistlik tempel Datsan Gunzechojnej
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
- Peterburi linna ametlik veebiportaal (vene ja inglise keeles)
- Peterburi tutvustus ingliskeelsetele turistidele (inglise keeles)
| Loode föderaalringkond |
| Karjala Vabariik - Komi Vabariik - Arhangelski oblast - Kaliningradi oblast - Leningradi oblast - Murmanski oblast - Novgorodi oblast - Pihkva oblast - Vologda oblast - Peterburi linn - Neenetsi autonoomne ringkond |
|
{{{päis2}}}
|
|
{{{üksused2}}}
|
