Costa Rica vapp
Allikas: Vikipeedia
Costa Rica vapp on Costa Rica Vabariigi vapp. Vapi praegune kuju on kasutusel 5. maist 1998.
Vapil on kolm vulkaani, mis tähistavad kolme mäestikku, mis riiki läbivad, või riigi kolme tähtsamat vulkaani, ja kahe ookeani Vaikne ookean, Atlandi ookeani Kariibi meri) vaheline lai org. Kummaski ookeanis on kaubalaev, mis sümboliseerib riigi ajaloole iseloomulikku meresõitu. Horisondil on tõusev päike. Vappi ääristab kuldne raam, mis sümboliseerib kohvi kui kullatera. Vapi ülaosas on kaks mirdioksa, mida palistab lint, millele on kuldsete tähtedega kirjutatud República de Costa Rica ('Costa Rica Vabariik'). Seitse tähte kaarena kujutavad Vabariigi provintse. Vapi tipus on sinine lint, mis moodustab krooni pealdisega América Central ('Kesk-Ameerika').
Riigivappi võivad kirjapeas kasutama riigi kõrgemate võimuorganite liikmed, Costa Rica suursaadikud ning Vabariigi peakonsulid ja konsulid.
[redigeeri] Ajalugu
Costa Rical on olnud ajaloo jooksul erinevaid vappe.
Hispaania võimu ajal oli kasutusel valitseva monarhi vapp. Monarhi vapp (las armas) vahetus, kui uus monarh valitsema asus. Costa Ricat valitsesid Isabel I, Fernando V, Juana I, Carlos I, Felipe II, Felipe III, Felipe IV, Carlos II, Felipe V, Luis I, Fernando VI, Carlos III, Carlos IV ja Fernando VII.
Costa Rica asulatest oli oma vapp ainult Cartago linnal. Ta sai selle 1565 kuningas Felipe II-lt.
Pärast Hispaaniast lahkulöömist 1821 pidi Costa Rica 1822 liituma Agustín de Iturbide Mehhiko keisririigiga. Kasutusel oli Mehhiko vapp, mis kujutas kroonitud kotkast, kellel on madu noka vahel.
Märtsis 1824 liitus Costa Rica Kesk-Ameerika Ühendatud Provintsidega. Kasutusele võeti vapp, mille kehtestas 1823 Kesk-Ameerika Asutav Kogu. See kujutas võrdkülgset kolmnurka, mille sees oli viis vulkaani, mis sümboliseerisid viit ühendatud provintsi, ja früügia mütsi. Selle vapi elemendid on põhiliselt samad, mis figureerivad tänapäeva El Salvadori vapil ja Nicaragua vapil.
Aasta 1824 lõpus, kui tekkis Kesk-Ameerika Liitvabariik, võeti kasutusele uus vapp, mis pisut erines Ühendatud Provintside vapist. Föderatsiooni iga liikmesriik võttis kasutusele oma vapi. Costa Rica vapp võeti kasutusele 1825. See kujutas alasti mehe torsot mägedega ümbritsetud ringis.
Aastal 1840 kehtestas Costa Rica riigipea Braulio Carrillo Colina oma dekreediga uue vapi. See oli esimene Costa Rica kui suveräänse ja sõltumatu riigi vapp. Selle keskel oli särav täht. Aastal 1842 tühistas Francisco Morazán Quesada valitsus selle vapi ning taastas 1825. aastal kasutusele võetud vapi.
29. septembril 1848, José María Castro Madrizi valitsuse ajal, võeti kasutusele praegusega sarnanev vapp.
1906. aasta 27. novembril muudeti seadusega nr 18 vappi, kaotades sellelt sõjakad elemendid. Samuti muutus vapi kuju ning jäeti välja lipud ja küllusesarv.
Aastal 1964 muudeti seadusega vappi veel kord. Viiele tähele lisati veel kaks tähte, nii et tähtede arv viidi vastavusse provintside arvuga. 1848. aasta vapi kehtestamise ajal oli praegune Puntarenase provints maakonna (comarca) staatuses ning praeguse Limóni provintsi ala oli osa Cartago provintsist. Viis tähte vastas ka Kesk-Ameerika provintside arvule. Tõlgendades sõna armas sõjandusterminina ('relvad') kaotati vapi kohta ka väljend escudo de armas, jättes kasutusele ainult väljendi escudo nacional 'riigivapp'.
Viimane muudatus toimus 5. mail 1998. Vapi keskel asetsevad vulkaanid pandi suitsema.
