Danevirke
Allikas: Vikipeedia
Danevirke ehk Dannevirke on kaitsevallide süsteem, mis kaitses Taani ajaloolist lõunapiiri sakside, friislaste ja slaavlaste eest. Danevirket ehitati ja tugevdati rauaaja lõpust keskajani.
Kuni aastani 1864 asus Taani lõunapiir Eideri jõel praegusel Schleswig-Holstein liidumaal. Danevirke rajati piirist umbes 20 km põhja poole, Slieni fjordi ääres asunud Hedeby linna juurde. Vallid ulatusid Hedebyst kuni 17 km lääne suunas, kust edasi moodustasid sood ja niisked jõeorud loodusliku tõkke.
Danevirke esimene järk ehitati 7. sajandi lõpus. Järgnevatel aastasadadel tugevdati ja kõrgendati olemasolevaid valle ning ehitati lisaks uusi. Esimesed ehitusjärgud koosnesid puupalissaadiga 2 m kõrgusest muldvallist. Hiljem lisati sellel maakividest kuivmüür ning Valdemar Suure ajal 7 km pikkune telliskivimüür. Kaitsevallide parandamist ning ümberehitamist jätkati kuni 13. sajandini. Danevirke lõikude kogupikkus kasvas niimoodi 30 kilomeetrini. Kaitsevall oli 2 kuni 6 m kõrge ja 7 kuni 30 m lai, valli ees oli kaitsekraav. Paljud valli ehitusjärgud on dendrokronoloogia abiga täpselt dateeritud.
Kirjalikes allikates nimetatakse Danevirket esimest korda aastal 808, kui Frangi riigi annaalides öeldakse, et Taani kuningas Godfred otsustas ehitada Läänemere ja Põhjamere vahele valli, millele ta tahtis teha ainult ühe värava. Arvatavasti parandas Godfred tegelikkuses juba olemasolevaid valle.
Danevirke kaotas oma sõjalise tähtsuse 13. sajandil. Uuesti leidis kaitsevall kasutust 1864 peetud Teise Schleswigi sõja ajal. Teise Maailmasõja lõpul rajasid sakslased Danevirke ette tankitõrjekraavi.
Suur osa Danevirkest on tänaseni maastikul jälgitav, praegu jääb see Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaa pinnale.
