Delfi oraakel
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi.
Pühamu ulatub tagasi 1400. aastasse eKr. See oli kogu Hellase tähtsaim pühamu ning vähemalt teoorias austasid kõik kreeklased selle sõltumatust.
Pühamus asus püha kivi Omphalos ('naba'), mida peeti Maa keskpaigaks. Pühamu oli ehitatud ümber püha Kastaalia allikas. Sajandite vältel rajati Delfisse mitmeid templeid valguse-, luule- ja muusika- ning prohvetliku kuulutamise jumala Apolloni auks. Kogu Kreekast tuldi Apollonilt tulevikku teada saama.
Antiikajal oli Delfis maa sees lõhe. Preestritar, keda nimetati püütiaks, istus kolmjalal selle lõhe kohal. Pärast Kastaalia allikas suplemist, enda pärgamist loorberilehtedega ja püha loorberi lehtede söömist istus ta kolmjalale, hingas sisse uimastavaid aure ning läks transsi. Tema nägu muutis värvi, ja ta häälitses oiates ja kaeveldes. Tema silmad sätendasid ning suu vahutas, ja selles seisundis tõi ta kuuldavale mõned seosetud häälikud. Preestrid kirjutasid tema imelikud häälitsused hoolikalt üles ning panid need värsivormi. Värsid anti Apolloni ilmutusena neile, kes olid tulnud oraaklilt nõu küsima. Värsid sõnastati nii, et neil oleks mitu tähendust.
Sageli vaieldi oraakli õige tõlgenduse üle, kuid kui toodi uusi ande, võidi oraaklilt saada täiendav kuulutus. Näiteks enne Salamise lahingut ennustas püütia algul hukku ning hiljem ennustas, et ateenlasi võib päästa "puust müür", mida tõlgendati siis kui laevu.
Et Delfi oraakliga polnud seotud kindlat usudogmat, siis kogunesid Delfisse õpetlased, samuti oli Delfi vaenlaste läbirääkimiskohaks.
Kõik, kes Delfist nõu küsisid, tõid ande. Kuningate, riikide ja üksikisikute poolt toodud ohvriandide hoidmiseks ehitati suured varakambrid. Rooma keiser Nero olevat varastanud 500 raidkuju, kuid 3000 jäi alles. Tänapäeval on väljakaevamiste käigus avastatud templivaremeid, skulptuurikilde ja ajaloolisi raidkirju.
Püütia vastustes võis oleneda nii talupoja külviajad kui ka sõjakuulutamine. Delfi oraakli käest küsiti nõu enne iga tähtsat sammu riigiasjades. Seetõttu oli tal Vana-Kreeka ajaloole suur mõju. Ühine austus Delfi oraakli sõnade vastu ning püütiapidustused ja mängud, mida peeti pühamu läheduses iga nelja aasta tagant, aitasid kaasa Vana-Kreeka poliitika- ja usuelu ühtsusele.
Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr kristliku Rooma keiser Hadrianus.
Delfi oraakel oli küll kõige kuulsam, kuid mitte ainus Vana-Kreeka oraaklitest. Kõige vanem oli Zeusi oraakel Dodonas Epeiroses. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi. Oraaklid olid ka Roomas ning Egiptuses, Babüloonias ja teistes maades.
