Gottlob Frege

Allikas: Vikipeedia

Gottlob Frege

Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks.

Sisukord

1 Elulugu
2 Loogika
3 Filosoofia
4 Mõju
5 Teosed

[redigeeri] Elulugu

Aastal 1869 asus Frege õppima Jena ülikooli ning läks 1871 üle Göttingeni ülikooli, kus ta sai 1873 doktorikraadi. Aastal 1874 läks ta tagasi Jenasse, kus ta sai matemaatikaõppejõukoha. Aastal 1879 sai ta matemaatikadotsendiks, 1896 -professoriks.

[redigeeri] Loogika

Freget peetakse suurimaks loogikuks pärast Aristotelest.

Tema "Mõistekirjaga" (Begriffsschrift) algas uus ajastu loogika ajaloos pärast traditsioonilist loogikat, mis oli Aristotelesest saadik peaaegu muutumatuna püsinud.

"Mõistekirjas" võttis Frege kasutusele põhjapaneva uuenduse kvantorite näol, mille abil oli võimalik lahendada keskaegne mitmese üldisuse probleem.

Frege andis esimesena lauseloogika ja predikaatloogika (viimane on tema leiutis) aksiomaatika.

[redigeeri] Filosoofia

Frege on üks analüütilise filosoofia rajajaid, sest ta andis sügavalt süstemaatilise panuse analüütilisse keelefilosoofiasse. Ta enda peahuvi filosoofias oli aga matemaatika aluste probleem. Ta püüdis näidata, et matemaatika (eelkõige aritmeetika) on taandatav loogikale (nn logitsism). Selle tõestuses ilmnes Russelli paradoks, mis pani Frege logitsismist loobuma.

[redigeeri] Mõju

Frege predikaatloogika võimaldas Bertrand Russellil oma kirjelduste teoorias tarvitusele võtta määrava kirjelduse mõiste ning koos Alfred North Whiteheadiga välja töötada "Principia Mathematica" süsteemi.

Frege tööd jäid tema eluajal põhiliselt tunnustuseta. Tema ideed levisid peamiselt Giuseppe Peano ja Russelli kaudu, kes need üles korjasid ja neid edasi arendasid.

Tuntud filosoofidest on Frege tugevasti mõjutanud ka Ludwig Wittgensteini ja Edmund Husserlit.

[redigeeri] Teosed

"Begriffsschrift" ("Mõistekiri", 1879)
"Die Grundlagen der Arithmetik" ("Aritmeetika alused", 1884)
"Funktion und Begriff" ("Funktsioon ja mõiste", artikkel, 1891)
"Über Sinn und Bedeutung" ("Tähendusest ja osutusest", artikkel, 1892, eesti keeles 1995)
"Über Begriff und Gegenstand" ("Mõistest ja objektist", artikkel, 1892, eesti keeles 1998)
"Grundgesetze der Arithmetik" ("Aritmeetika põhilised seadused", 1893 (I), 1903 (II))
"Der Gedanke: Eine logische Untersuchung" (Mõte: üks loogiline uurimus, artikkel, 1918, eesti keeles 1999)