HammerFall

Allikas: Vikipeedia

HammerFall Milanos (november 2005)
Taustandmed
Päritolu	Rootsi
Žanrid	Power metal Heavy metal
Aktiivne	1993 - 2003, 2005 -
Plaadifirma(d)	Vic Records Nuclear Blast
Veebikülg	www.hammerfall.net
Koosseis
Joacim Cans Oscar Dronjak Stefan Elmgren Magnus Rosén Anders Johansson
Endised liikmed
Jesper Strömblad Niklas Sundin Mikael Stanne Johan Larsson Fredrik Larsson Glenn Ljungström Patrik Räfling

HammerFall on Soome-Rootsi power metali ansambel, mis moodustati kitarrimängija Oscar Dronjaki algatusel 1993. aastal.

Sisukord 1 Biograafia 1.1 Algstaadium 1.2 Kasvav populaarsus 1.3 Uus leping 1.4 Esimene maailmatuur 1.5 Teine maailmatuur 1.6 Uued albumid 1.7 Edu Põhja Ameerikas 1.8 Kuulujutud Eurovisiooniga seoses 2 Koosseis 2.1 Endised liikmed 3 Väljalasked 3.1 Albumid 3.2 Singlid 3.3 DVD-d 4 Välislingid

[redigeeri] Biograafia

[redigeeri] Algstaadium

HammerFall asutati Oscar Dronjaki lahkumisel Ceremonial Oath ansamblist. Kuna Dronjak oli uue ansambli loomist juba varem kavatsenud, esitas ta Jesper Strömbladile (Ceremonial Oath) ettepaneku liituda uue muusikaprojektiga. Strömblad oli nõus. Selleks ajaks oli Dronjak juba kirjutanud loo nimega Steel Meets Steel, mis hiljem lisati ka HammerFalli debüütalbumisse.

Varsti liitusid nendega ka kitarrimängija Niklas Sundin, bassimängija Johan Larsson ja vokalist Mikael Stanne (Dark Tranquility). Niklas Sundin ja Johan Larsson lahkusid HammerFallist järgneval aastal. Neid asendasid Glenn Ljungström (In Flames) ja Fredrik Larsson (Dispatched).

Oscar Dronjak ja Jesper Strömblad mängisid kaasa ka teistes ansamblites. Dronjak mängis suhteliselt mitteedukas ansamblis Crystal Age ja Strömblad mõjukamas ansamblis In Flames. HammerFall oli nendele mitme aasta jooksul kõigest kõrvalprojekt ja kontserdid olid valdavalt piiratud Rootsi muusikavõistlusega Rockslaget. Kuigi HammerFallil oli mitu enda lugu, mängisid nad enamasti teiste ansamblite, nagu Pretty Maids, Judas Priest ja Alice Cooper, lugusid.

[redigeeri] Kasvav populaarsus

1996. aastal jõudis HammerFall Rockslaget-i poolfinaali. Mikael Stannel ei olnud võimalik kohale ilmuda. Läbi tutvuste saadi ühendust Joacim Cansiga, kes oli nõus üritusel osalema. Kuigi HammerFall finaali ei jõudnud, pidas koosseis sellegipoolest kontserti edukaks. Päeva lõpuks oli Joacim ametlikult HammerFalli liige.

Et oma tööd rohkem avalikkuse ette tuua ja professionaalse plaadilepinguni jõuda, andsid nad lühikese otseesituse ja saatsid selle Hollandi plaadifirmale Vic Records. [1]. Ansambel jõudis lepinguni, ning veetis järgneva aasta kirjutades albumit "Glory to the Brave". Album avaldati esmalt Hollandis, kus see sai positiivset tagasikaja. HammerFalli maskott Hector nägi esmakordselt ilmavalgust just selle albumi esiküljel.

HammerFalli populaarsuse kasv piiras ansambli liikmete aega teiste projektide jaoks. Jesper ja Glenn võtsid osa In Flames tegevusest, ning Frederik tegeles ansambliga Beyond. Pärast Glory to the Brave väljalaset sai HammerFall kaks uut liiget. Stefan Elmgren sai uueks esikitarristiks, ning Patrik Räfling trummariks. Frederik otsustas jääda bändiga sobiva asenduse leidmiseni - ta vahetati välja 1998. aasta maikuus Magnus Roséni vastu. Stefan Elmgren mängis Glory to the Brave albumil kitarristina paar lugu, kuid ainult külalisesinejana.

[redigeeri] Uus leping

1997. aasta alguses võttis Saksa väljaandja Nuclear Blast Hammerfalliga ühendust koos lepinguga Euroopa väljalaskeks, mis sisaldas neli albumit. Pakkumine võeti vastu ja bänd andis välja oma esimesed kaks muusikavideot - "HammerFall" ja "Glory to the Brave". Pärast tutvustava singli väljalaset lasti Glory to the Brave välja üle terve Euroopa. Tulemused olid ootamatud, isegi peale intensiivset Nuclear Blasti reklaamikampaaniat. Album sai 38. kohale Saksa muusikaedetabelis oma esimesel nädalal, midagi mida polnud siiani ükski heavy metal muusika album veel suutnud.

Koos bändidega nagu Gamma Ray, Jag Panzer, Lake of Tears ja Raven jätkusid mitmed tuurid läbi terve Euroopa. Kontsert üritusel Wack Open Air viidi läbi üle kümnetuhandesele pealtvaatajaskonnale.

1997. aasta lõpus anti Glory to the Brave välja Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides. Albumi müügid jõudsid sajale tuhandele. Samuti pakuti HammerFall välja Rootsi Grammy auhinnale Parim raskemetalli koosseis kategoorias

1998. aasta veebruaris algas [Legacy of Kings] salvestus See album kirjutati jälle Jaocimi, Oscari ja Jesperi poolt, kes hoolimata bändist lahkumisest võtsid osa, et säilitada esimese väljaande meeleolu. Albumi tegi Fredrik Nordström (Drema Devil-st) ja Oscar, koos Joacimi abiga. Bänd töötas üks ja pool kuud stuudios.

HammerFall andis mitmeid väljendavaid konsterte enne Legacy of Kings väljalaset, mängides festivalidel koos bändidega nagu Alice Cooper, Rammstein, Deep Purple, Dream Theather, Saxon ja Stratovarius.

[redigeeri] Esimene maailmatuur

Nende esimene maailmatuur võttis aset 1998. aasta oktoobris. Rootsi ettekannete ajal sai Joacim Cans tõsise kurgupõletiku, mis muutis tal laulmise võimatuks. Varsti peale seda sai Magnus Rosén sama haiguse ja pärast teda jäi terve HammerFalli toetusmeeskond haigeks. Bändi liikmed mängisid nii kaua, kuni võimalik ja olid sunnitud edasi lükkama või tühistama mitu esinemist. Nende Lõuna-Ameerika visiidi ajal võttis HammerFall lühikese pausi Brasiilia randadel, kuid nad jätkasid varsti oma tuuri.

Tuuri lõpuks lahkus Patrik Räflink bändist ja Magnus Roséni sõber Anders Johansson liitus tuuriesinejana. 1999. aasta algul muudeti ta bändi alaliseks liikmeks. Anders oli eelnevalt töötanud koos kitarristi Yngwie Malmsteeniga bändis Rising Force ja mitmetes teistes projektides; ta on Jens Johannsoni bändist Stratovarius vend.

Peale pikka kontsertide seeriat naasis bänd Rootsi, et veeta aega oma perekonnaga ja et kirjutada lugusid oma järgmisele albumile. HammerFall plaanis, et albumit salvestaks Michael Wagener[2], kes oli eelnevalt teinud bändid nagu Accept, Alice Cooper ja Ozzy Osbourne. Salvestamine võttis kaheksa nädalat ja albumi nimeks sai Renegade. Vahetus eelnevalt produtsendilt Fredrik Nordströmilt Wagenerile võeti vastu skeptiliselt. Peale väljalaset olid kriitikud põhiliselt positiivsed, kuigi nõustuti sellega, et bänd kõlas märkimisväärselt erinevalt. "Renegade" loole tehti muusikavideo ja see jõudis Rootsi edetabeli tippu; sama juhtus albumi endaga, mis jõudis kuldstaatusele peale seda, kui nelikümmend tuhat albumit oli müüdud.

[redigeeri] Teine maailmatuur

Bändi teine maailmatuur algas 2001. aasta jaanuaris. Selle tuuri kontserdid võtsid aset albumi esikülje järeletehtud versioonist laval. See oli seatud varemetes lossiks, kust muusikud astusid lavale. Kokku oli tuuril kuuskümmend etteastet.

Peale seda alustas bänd DVD tootmisega, mille nimeks sai "The Templar Renegade Crusades", mis sisaldas videosid salvestustelt, etteastetelt, lavatagustest ja fännidega kokkupuudetest. Videod varieerusid Legacy of Kings salvestustelt kuldalbumi peoni, mis võttis aset 2001. aasta novembris.

[redigeeri] Uued albumid

Algasid ettevalmistused neljanda albumi - Crimson Thunder - valmistamiseks. Valmistuti ette salvestussessioonideks nii JM Studios-s: Charlie Bauerfeind poolt ja Wisseloord-i stuudios - Hollandis ja Blind Guardian-i stuudios - Saksamaal, bassiks.

2002. aasta salvestussessiooni lõpuks peeti pressi jaoks kuulamissessioon. Kokkuvõttes olid reaktsioonid positiivsed ja enamus võtsid albumit positiivse muutusena eelnevast albumist Renegade. Enne albumi väljalaset lasti välja singel laulule "Hearts on Fire", mis hoidis mitmetes Euroopa riikides edetabelite esikohta mitu nädalat. Samuti tõi see laul bändile uusi fänne tänu selle refräänil põhinevale meloodiale ja lihtsatele riffidele koos kiirete kitarrisoolodega.

"Hearts on Fire" laulu muusikavideo salvestamine seati selle aasta augustis. Bändi plaanid aga nihkusid edasi ühe nädala võrra tänu juhtumile, mis võttis aset ühel ööl. Kui Joacim oli rockiklubis oma tüdruksõbraga joomas, kus ta üle dekaadi käinud, rünnati teda tundumatu isiku poolt kes lõi teda õlleklaasiga pähe ja põgenes kiiresti. Jaocim kaotas koheselt teadvuse ja ta viidi haiglasse, kus talle tehti iluoperatsioon ja ta puhkas paar päeva. Kohe, kui tervis jälle lubas, liitus ta muusikavideo tegemise eesmärgil jälle bändiga.

[redigeeri] Edu Põhja Ameerikas

Et reklaamida oma bändi albumi väljalaset Põhja Ameerikas, võttis Dio-ga tuuritamine aset 2002. aasta novembris ja detsembris. Sellele järgnevalt kadus bändi mänedžer, võttes endaga kogu tuuri sisstulekud. Tuur ise oli siiski väga edukas ja jätkus Euroopas. Bändi lavale tehti muudatus ja investeeriti ilutulestikku ja Hectori lavalolekusse. Samuti loodi uuesti Hearts on Fire singli esikaane vaade ja lisati esinemistesse. Tuur liikus edasi Jaapanisse ja seejärel Lõuna Ameerikasse. HammerFall oli festivalidel Saksamaal, Hispaanias ja Tšehhis, mängides koos bändidega nagu Iron Maiden, Slayer, Twisted Sister, U.D.O ja Stratovarius.

HammerFalli tuur peatati, kui Oscar Dronjak elas läbi õnnetuse mootorrattal, murdes oma vasaku käe ja saades mitmeid muid väiksemaid vigastusi.

Nad jäeti muu võimaluseta, kui et võtta paus. Stefan pühendus piloodiloa saamisele. Magnus ja Anders jätkasid oma kõrvalprojektide kallal ja Joacim alustas töötamist oma sooloalbumi kallal ja ta sai oma esimese lapse. Oscar keskendus lihtsalt taastumisele. Koos grupi spetsialistidega oli tal võimalik taastuda oma täielikele võimetele. Siis liitus ta Andersi, Joacimi, Stefani, bändide Helloween, Gamma Ray ja Pretty Maids-ga, muuhulgas, ja mängis Saksa rokiklubi Rockfabrik 20. tähtpäeval.

Kompilatsioonalbum ja DVD One Crimson Night lasti välja 2003. aasta veebruaris. Peale kaheaastast vaheaeg andis bänd välja Chapter V: Unbent, Unbowed, Unbroken, millele järgnes Euroopa ja Lõuna-Ameerika tuur.

[redigeeri] Kuulujutud Eurovisiooniga seoses

16. oktoobril teatati, et HammerFall võtab koos bändiga Europe osa Eurovisioonist. [3] See kuulujutt kummutati põhilaulja Joacim Cans poolt vaid paar nädalat hiljem. Joacimit tsiteeriti ütlemas "Seega polnud mingisugust juttu selles osalemisest." [4]

Nende uusim album nimega "Threshold" anti välja 2006. aasta 20. oktoobril.

[redigeeri] Koosseis

• Joacim Cans - laulja (1996 -)
• Oscar Dronjak - kitarr, tugilaulja (1993 -)
• Stefan Elmgren - kitarr, tugilaulja (1997 -)
• Magnus Rosén - bass (1997 -)
• Anders Johansson - trummid (1999 -)

[redigeeri] Endised liikmed

• Jesper Strömblad - trummid (1993-1996)
• Niklas Sundin - kitarr (1993-1995)
• Mikael Stanne - laulja (1993-1996)
• Johan Larsson - bass (1993-1994)
• Fredrik Larsson - bass, tugilaulja (1994-1997)
• Glenn Ljungström - kitarr (1995-1997)
• Patrik Räfling - trummid (1997-1999)

[redigeeri] Väljalasked

[redigeeri] Albumid

• "Glory to the Brave" (1997)
• "Legacy of Kings" (1998)
• "Renegade" (2000)
• "Crimson Thunder" (2002)
• "One Crimson Night" (2003) - live
• "Chapter V: Unbent, Unbowed, Unbroken" (2005)
• "Threshold" (2006)

[redigeeri] Singlid

• "Glory to the Brave" (1997)
• "Heeding the Call" (1998)
• "I Want Out (1999)
• "Renegade" (2000)
• "Always Will Be" (2001)
• "Hearts on Fire" (2002)
• "Blood Bound" (2005)
• "Natural High" (2006)

[redigeeri] DVD-d

• "The First Crusade" (1999)
• "The Templar Renegade Crusades" (2002)
• "Hearts On Fire" (2002)
• "One Crimson Night" (2003) - live

[redigeeri] Välislingid

• HammerFall-i ametlik veebikülg
• HammerFall-i ametlik fännklubi
• Vic Records-i ametlik veebikülg
• Ametlik Vic Records-i veebikülg MySpace keskkonnas