Ameerika Ühendriigid

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist

Ameerika Ühendriigid
United States of America

USA lipp USA vapp
Riigikeel	puudub
Ametlik keel	inglise keel
Pealinn	Washington
President	George W. Bush
Asepresident	Richard Bruce Cheney
Pindala	9 372 610 km²
Rahvaarv  Rahvastiku tihedus	300 953 000 (2007) 32,1 in/km²
Iseseisvus	4. juuli 1776
Rahaühik	dollar (USD)
Ajavöönd	maailmaaeg -5 kuni -10
Riigihümn	The Star-Spangled Banner
Üladomeenid	.us, .edu, .gov, .mil
Maakood	1

Ameerika Ühendriigid (lühend USA (ingliskeelsest nimest United States of America)) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.

USA-l on 50 osariiki, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastvas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.

Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa Iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja isesisvateks riikideks.

Alates 20. sajandi keskpaigast on USA-st saanud majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas.

Sisukord 1 Riik 1.1 Haldusjaotus 2 Loodus 2.1 Pinnamood ja maastikuline liigendus 2.1.1 Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik 2.2 Geograafiline asend, riigikuju 2.3 Riigi pikkus ja laiuskraadid, pealinna geograafilised koordinaadid 2.4 Pinnamood 2.4.1 Pinnamoe mõju 2.5 Loodusvarad ja nende majandamine 2.5.1 Metsavarad 2.5.2 Kalavarad 2.5.3 Veevarad 2.5.4 Mineraalsed varad 2.5.5 Energiavarad 2.6 Laamtektoonika 2.7 Maavärinad ja vulkaanipursked 2.8 Kliima 2.8.1 Keskmine temperatuur suvel 2.8.2 Keskmine temperatuur talvel 2.8.3 Sademete langemise hulk 2.8.4 Ilmastikukatastroofid 2.9 Vesi 2.9.1 Veevarad 2.9.2 Veestik 2.9.3 Suurimad Jõed 2.9.4 Suurimad järved 2.9.5 Laevatavad veekogud 3 Rahvastik 3.1 Keel 3.2 Religioon 4 Vaata ka 5 Kasutatud kirjandus

[redigeeri] Riik

[redigeeri] Haldusjaotus

Osariik	Pealinn	Pindala km²
Alabama	Montgomery	133 950
Alaska	Juneau	1 522 595
Arizona	Phoenix	295 275
Arkansas	Little Rock	137 741
California	Sacramento	410 895
Colorado	Denver	269 837
Columbia ringkond	Washington	159
Connecticut	Hartford	14 371
Delaware	Dover	6 452
Florida	Tallahassee	170 451
Georgia	Atlanta	154 077
Hawaii	Honolulu	28 377
Idaho	Boise	216 632
Illinois	Springfield	149 998
Indiana	Indianapolis	94 321
Iowa	Des Moines	145 743
Kansas	Topeka	82 277
Kentucky	Frankfort	104 749
Louisiana	Baton Rouge	134 382
Maine	Augusta	86 542
Maryland	Annapolis	32 160
Massachusetts	Boston	27 360
Michigan	Lansing	250 941
Minnesota	Saint Paul	225 365
Mississippi	Jackson	125 546
Missouri	Jefferson City	69 709
Montana	Helena	381 156
Nebraska	Lincoln	200 520
Nevada	Carson City	286 367
New Hampshire	Concord	24 239
New Jersey	Trenton	22 608
New Mexico	Santa Fe	315 194
New York	Albany	141 205
Põhja-Carolina	Raleigh	139 509
Põhja-Dakota	Bismarck	183 272
Ohio	Columbus	116 096
Oklahoma	Oklahoma City	181 196
Oregon	Salem	255 026
Pennsylvania	Harrisburg	119 283
Rhode Island	Providence	4 005
Lõuna-Carolina	Columbia	82 965
Lõuna-Dakota	Pierre	199 905
Tennessee	Nashville	109 247
Texas	Austin	696 241
Utah	Salt Lake City	219 887
Vermont	Mont Pelier	24 923
Virginia	Richmond	110 862
Washington	Olympia	184 824
Lääne-Virginia	Charleston	62 809
Wisconsin	Madison	169 790
Wyoming	Cheyenne	253 554

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Pinnamood ja maastikuline liigendus

USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatšid, mis kulgevad põhja-lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik.

[redigeeri] Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik

Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad 3540 km ulatuses Codi neemest Rio Grandeni. Läänes piirneb madalik Apalatšide Piedmontiga, kuid osa madalikust ulatub laia kaarega mööda Mississippi jõe alamjooksu orgu Mehhiko lahest Caironi Illinois' osariigis ning lääne poole Balconese astanguni Texases.

Kalda lähedal on ulatuslik mandrilava.

Kõrgus merepinnast on väike ja pinnavorme on minimaalselt.

Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud Long Islandi saar, lehtersuudmed New Yorgi, Delaware'i ja Chesapeake'i laht ning Albemarle'i ja Pamlico väin ning meresaared Georgia ranniku lähedal.

Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi jõe keskmine langus üksnes umbes 12...13 cm/km, lahe lähedal alla 10 cm/km. Jõgi lookleb ning moodustab palju järvi. New Orleansist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav delta.

[redigeeri] Geograafiline asend, riigikuju

Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõjad pole Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril – Kanada ja Mehhiko – on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud Ameerika Ühendriikidele ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud naabrite arvel. Ka on naaberriigid varustanud USA-d mitme loodusvara ja odava tööjõuga, olnud tema majandusele turuks ja kapitalile tegevusväljaks, aidanud niiviisi kaasa USA õitsengule.

Olgugi, et USA asub muust maailmast eemal, pole ta sellest eraldatud. Üle ookeanide kulgevad head ja mõõduka pikkusega ühendusteed.

Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemeremaade ja Musta Aafrikaga. Euroopa-sidemed olid varem ülitähtsad – tuli ju sealt suurem osa Ameerika Ühendriikide rahvastikust, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on praegugi olulised, kuid jäävad üha enam muude sidemete varju.

Varem suheldi Euroopaga peamiselt põhjapoolsete sadamate kaudu, mis on lõunapoolsega võrreldes Euroopale märksa lähemal ja ka loodusoludelt soodsamad. Kahjuks jäävad need sadamad riigi siseosadest mõnevõrra eemale. Pärast rekonstrueerimistöid Saint Lawrence’i jõel ja mitme kanali ümberehitust pääsesid ookeanilaevad Suurele järvistule ja sealsed sadamad muutusid meresadamateks. Talvekse see meretee, aga kahjuks külmub.

Lõunas saavad Ameerika Ühendriigid üle Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada. Kariibi mere istandusriikide ja mitme Ladina-Ameerika maaga. Pärast panama kanali valmimist 1914. aastal viib siit otsetee ka Lõuna-Ameerika lääneranniku riikidesse.

Järjest tähtsamaks muutuvad lääneranniku sadamad, mille kaudu peetakse ühendust paljude Vaikse ja India ookeani maadega. Küll on aga läänerannikul vähe häid looduslikke sadamaid. Rannik ise asub enamikust USA osariikidest võrdlemisi kaugel ja partneriteni teisel pool Vaikset ookeani, nagu näiteks Jaapan ja Hiina, on palju maad.

Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu „välja veninud“. Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks Hawaii saarestik.

[redigeeri] Riigi pikkus ja laiuskraadid, pealinna geograafilised koordinaadid

Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 – 68W ja 50 – 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N.

[redigeeri] Pinnamood

Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatši mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul).

[redigeeri] Pinnamoe mõju

Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. Kliima takistab maakasutust oluliselt vaid külmas Alaska osariigis ja mõningal määral mitmes kuivas lääneosariigis.

[redigeeri] Loodusvarad ja nende majandamine

Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida.

Territooriumi suurus ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui Kanada ja Hiina. Majanduslikult väärtuslikku territooriumi, mis on küllalt tasane ja asub võrdlemisi soodsas kliimas, on USA’l rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas – umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta.

Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa.

[redigeeri] Metsavarad

Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette.

USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba 19. sajandil. Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes lootuskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena. Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja küpressimetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest.

[redigeeri] Kalavarad

Vanasti olid Ühendriikide kalavarad rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa- ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes. Heeringat, turska, sardiine, eriti lõhelisi oli väga rikkalikult ka vaikse ookeani rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna- ja läänerannikul. Kalarikas oli Mehhiko laht, kuhu Mississippi ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained. Ent kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb: territoriaalvete laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis röövpüük, millega tegelesid enamasti välismaalased. Oluliselt kahjustas kalavarasid rannikumere ja suure järvistu saastamine. Niisugustes tingimustes vähenesid kalarikkused tohutult. Alles viimase paarikümne aasta jooksul on tehtud tõsiseid pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde järvistusse kalajuurde tulnud. Atlandi ookeani veed USA rannikul on kalast aga peaaegu tühjad.

[redigeeri] Veevarad

Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu Mississippi, Yukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345 km³ (5.koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km³ taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud.

[redigeeri] Mineraalsed varad

Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ühendriikides mineraalseid varasid palju. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jäänud vaid halvema kvaliteediga osa. Siiski on Ameerika Ühendriigid mineraalsetelt varadelt palju rikkamad kui Jaapan või Lääne-Euroopa riigid. Neid mineraalseid varasid, mida endal pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest. Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA’s leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Täiesti puudub nikkel, seda saadakse Kanadast. Näiteks mangaani aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA's ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit.

[redigeeri] Energiavarad

Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta- ja gaasipiirkondi sadade leiukohtadega. Vanimad neist (kirdeosas, Californias) on ammandunud või ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal tähtsaimad Mehhiko lahe ja mandri kesosa basseinid Tease, Oklahoma ja Louisiana osariigist. Perspektiivsed on uued leiukohad Wyomingi osariigis. Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saade. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA’le, Venemaale ja Hiinale. Vanimad, kuulsaimad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Appalatši mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata – süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt näiteks Kanadast.

[redigeeri] Laamtektoonika

USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala).

[redigeeri] Maavärinad ja vulkaanipursked

Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid.

[redigeeri] Kliima

USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine t °C on Yukoni platool -30°, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9°, Vaikse ookeani rannikul Juneau’s -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine t° on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem t° on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C, läänepoolkera kõrgeim). Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000-1200mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: kesktasandiku idaosas on see kuni 1000mm, Kaljumäestiku idajalamil 300mm aastas. Suures nõos ja Coloraado platool sajab aastas alla

[redigeeri] Keskmine temperatuur suvel

Põhjaosa 8…16 °C Lõunaosa 16…24 °C

[redigeeri] Keskmine temperatuur talvel

Põhjaosa 0…-32 °C Lõunaosa 0…-8 °C

[redigeeri] Sademete langemise hulk

Riigi keskosas 250…500 mm Lääne- ja idarannikutel 1000…3000 mm

[redigeeri] Ilmastikukatastroofid

Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid.

• El Nino – põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, kliimasegadusi (põud, üleujutus)

• Orkaan Mitch – 1998. a , nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett,

• Orkaan Andrew – 1992. a , tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed langesid lihtsalt rivist välja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari), inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele

• Kuumalaine (juuni-september) 1980 – 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut

• Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis – mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod – 6 miljardit kahju, 32 surnut.

[redigeeri] Vesi

[redigeeri] Veevarad

Ameerika Ühendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Ometi on viimastel aastakümnetel olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas - seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus, ehk üleujutused.

[redigeeri] Veestik

Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed (Ohio jt.) on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed (Arkansas, Red River jt.) jäävad suvel palju madalamaks (vett kasutatakse niisutuseks). Apalatšidelt algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatšide keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi (Suur Soolajärv). Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid.

[redigeeri] Suurimad Jõed

Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid. Maailma 50’e pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed: Mississippi – algus: Itsasca järv (Minnesota) ja suubub Mehhiko lahte, pikkus – 3779km; Missouri – algus: väikejõgede liitumine ja suubub Mississippi’sse, pikkus – 3726; Ohio-Allegheny (pildil) – algus: Pennsylvania, USA ja suubub Mississippi jõkke, pikkus – 2102km; Colorado – algus: Grandi maakond, USA ja suubub California lahte, pikkus – 2333km. Võrdluseks Eesti pikim jõgi: Võhandu – algus Otepää kõrgustik ja suubub Lämmijärve, pikkus 156km

[redigeeri] Suurimad järved

Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv – pindala 82 414 km2 ja suurimaks sügavuseks 406 meetrit, Huroni järv – pindala 59 596 km2 ja maksimaalseks sügavuseks 229 meetrit, Michigani järv – pindala 58 016 km2 ja maksimaalne sügavus 281 meetrit, Erie järv - pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m, Ontario järv – pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit ning Suur Soolajärv – pindala 4 662 km2 ja maksimaalne sügavus 7 meetrit.

[redigeeri] Laevatavad veekogud

Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel.

[redigeeri] Rahvastik

USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku^[1]

Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest.

[redigeeri] Keel

Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt kuid de facto on ametlik keel inglise keel. 27 osariigis on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus hispaania keelel New Mexico osariigis, prantsuse keelel Louisianas ja havai keelel Hawaii osariigis.

Ainult inglise keelt rääkis 2003. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, hiina keelt 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, tagalogi keelt 1,3 miljonit vietnami keelt 1,1 miljonit ja saksa keelt 1,1 miljonit ameeriklast.

[redigeeri] Religioon

USAs domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud.

17. ja 18. sajandil oli suurem osa uusasunikest Suurbritannia kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse.

1. ^ Eurostat ja U.S. Census Bureau

[redigeeri] Vaata ka

• Ameerika Ühendriikide ministeeriumide loend
• Ameerika Ühendriikide riigipeade loend
• Ameerika Ühendriikide riigisekretär
• Ameerika Ühendriikide riigiasutused
• Ameerika Ühendriikide organisatsioonid
• Ameerika Riikide Konföderatsioon
• Ameerika Ühendriikide kirjanike loend

[redigeeri] Kasutatud kirjandus

1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1 „ENE 1“ – Tallinn kirjastus „Valgus“ 1985 – 177-185

2. U. Pragi, Ü. Liiber – Maateadus X Klassile – Tallinn „Koolibri“ 1997 – lk. 3-15

3. Maailma Atlas – Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 – lk. 55-61; 70-73; 75-77; 83

4. Microsoft Corporation - Microsoft Encarta 2005

5. V. Lään – Varia Leksikon – Tallinn O&O Olion 1998 – lk. 46; 49

6. http://www1.ncdc.noaa.gov/pub/data/images/usa-avhrr.gif - 07.05.2006

7. http://www.nationalgeographic.com/resources/ngo/maps/view/images/usam.jpg - 07.05.2006

8. http://www.united-states-map.com/usa-map.gif - 29.02.2006

9. http://www.forestry.state.al.us/images/US%20Map.jpg – 07.05.2006

10. http://www.gobozeman.com/media1/gallerypics/full/ynp-geyser2-800x600.jpg - 07.05.2006

11. http://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/tanal/cover.max_min.gif - 07.05.2006

12. http://www.thermojetstove.com/natureshots/AppalachianAutumn/images/04-Allegheny%20River%20at%20President%20PA.jpg - 07.05.2006

13. http://www.paultownend.com/photos/chicago/chicago13.jpg - 07.05.2006

14. http://unimaps.com/worldflags/usa-flag.gif - 04.05.2006

15. http://www.hour.ws/usa/usa-picture/usa-flag.gif - 02.02.2007

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)
Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari