Harilik sidrunipuu
Allikas: Vikipeedia
| Sidrunipuu | ||
|---|---|---|
 |
||
| Süstemaatiline kuuluvus | ||
| Riik: | Taimed | Plantae |
| Hõimkond: | Magnoliophyta | |
| Klass: | Magnoliatae | |
| Selts: | Sapindales | |
| Sugukond: | Rutaceae | |
| Perekond: | Citrus | |
| Liik: | Sidrunipuu | Citrus limon (L.) Burm.f. |
| Citrus Citrus limon (L.) Burm.f. | ||
Sidrunipuu (Citrus limon) on pärit Ees-Indiast, Loode-India subtroopiliselt alalt. Vahemeremaadesse jõudis Rooma ajal. Araablased tõid sidrunipuu 10. sajandil Sitsiiliasse. 11. sajandil jõudis mandri rannikule Riverasse.
Praegu kasvatatakse sidrunipuud kõige rohkem Ameerika Ühendriikides, Itaalias, Mehhikos ja Indias, ka Hispaanias, Põhja-Aafrikas ja mujal, peamiselt põhjapoolkeral. Maailma sidrunitoodang kasvas 1950. kuni 1970. aastani kahekordseks. 1971. aastal toodeti üle 3,5 miljoni tonni sidruneid, 1978. aastal 4,758 miljonit tonni ja 1985. aastal 5,461 miljonit tonni.
Sidrunipuu on 3 –7 m kõrge igihaljaste lehtede ja suurte roosakate õitega puu. Vilja hakkab kandma 2–3-aastaselt, täiskandeikka jõuab 10–12-aastaselt ja annab siis 1000–1200 vilja puu kohta. Alla 5 C temperatuuri juures sidrunipuu fotosüntees ja hingamine sesikuvad. Sidrunipuu talub sellist eluseisakut kahjustusteta üsna pikka aega, kuni 3 kuud. Seda iseärasust kasutatakse ära, ning sidruneid toodetakse ka jahedama kliimaga aladel kui subtroopika. Maasse kaevatakse paari meetri sügavused laia põhja ja püstiste seintega kraavid, mille põhja istutatakse sidrunipuud. Talvekuudeks kaetakse kraavid pealt mattidega ja sidrunipuud ootavad kevadet, et jälle maa sees vabas õhus edasi kasvada. Puuviljaaed maa all. Asjaarmastajad kasvatavad sidrunipuud ka toakultuurina ja saavad kuni 100 vilja puult.
Hariliku sidrunipuu vili on sidrun.
[redigeeri] Vaata ka
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.
