Harju maakond

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit Harjumaa.

See artikkel vajab toimetamist

Harju maakond
Harjumaa

{{{omakeelne_nimi_1}}} {{{1}}}
{{{2}}}

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Harjumaa lipp

Harjumaa vapp

Pindala: 4333,13 km²

Elanikke: 533 794 (2006)

Maakonnalinn: Tallinn

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Ta hõlmab nõukogudeaegse Harju rajooni ala 1960ndate aastate lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (ca 1250-1950) Harjumaast hõlmab kaasaegne Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku.

Sisukord

1 Üldandmed
2 Kohalikud omavalitsused
- 2.1 Linnad
- 2.2 Vallad
3 Loodus
4 Rahvastik
- 4.1 Demograafilised näitajad
- 4.2 Asulastik
5 Majandus
6 Ajalugu
7 Vaata ka
8 Välislingid

[redigeeri] Üldandmed

Harju maakond asub Põhja-Eestis. Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga.

[redigeeri] Kohalikud omavalitsused

Harju maakonnas on 24 omavalitsusüksust:

[redigeeri] Linnad

Tallinn - Maardu - Keila - Saue - Paldiski - Loksa

[redigeeri] Vallad

Aegviidu - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila vald - Kernu vald - Kiili vald - Kose vald - Kuusalu vald - Kõue vald - Nissi vald - Padise vald - Raasiku vald - Rae vald - Saku vald - Saue vald - Vasalemma vald - Viimsi vald

[redigeeri] Loodus

Harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis:

Põhja-Eesti rannikumadalikul
Põhja-Eesti lavamaal
Kõrvemaal

Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valgalaga on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi. Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järv. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla.

Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas, haruldastest taimeliikidest olulisemad on põhja lipphernes, alpi võipätakas, püsiksannikas ja mitmed käpalised. Tähelepanuväärne on ka põõsasmarana rohke esinemine maakonna loodeosas.

Suured metsa- ja soomassiivid maakonna ida-ja lääneosas pakuvad varjupaika erinevatele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: hunt, ilves ja karu. Rohkesti leidub tetrede ja metsiste mängupaiku. Maakonna põhja osas vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes on nahkhiirte talvitumispaigad. Olulisteks lõhede kudemispaikadeks on Jägala, Keila, Pirita, Vasalemma, Loobu jõgi ja Valgejõgi. Haruldasemad loomaliigid Harjumaal on ebapärlikarp, lendorav, kaljukotkas, must toonekurg ja krüüsel.

Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Kaitse all on ka 112 üksikobjekti, milledest enamuse moodustavad rändrahnud (53) ja põlispuud (44). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 maastikukaitseala, milledest olulisemad on Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitseala ning Naissaare looduspark. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9-l looduskaitsealal.

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Harju maakonnas oli 521 038 elanikku. Neist 45,9% oli mehed ning 54,1% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,9‰, suremuse üldkordaja 11,4‰ ja loomulik iive 0,5‰. 59,2% elanikest oli eestlased, 32,6% venelased, 3,4% ukrainlased ja 1,8% valgevenelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 14,1%, tööealisi (vanuses 15-64) 70,1% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 15,7%. Töötuse määr oli 7,5%. Elanike tihedus on 123 in/km².