Tallinn

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib Tallinna linnast, muude tähenduste kohta vaata lehekülge Tallinn (täpsustus)

Tallinn
[ ]

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Tallinna lipp

täisvapp

väike vapp

Tallinna vapp

Pindala: 159 km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 399 604 (01.03.2007)

koordinaadid: 59°26′ N 24°45′ E

Tallinn on linn Eesti põhjarannikul, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus.

Tallinna Raekoja platsi geograafilised koordinaadid on 59º26'14" N, 24º44'43" E.

2006. aasta 1. juuli seisuga on Tallinnas 400 445 registreeritud elanikku. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar.

[redigeeri] Tallinna linnaosad ja asumid

Tallinn jaguneb kaheksaks halduslinnaosaks:

Tallinna vanalinn koosneb läänepoolsest paesel kõrgendikul asuvast Toompeast ning idapoolsest madalamast all-linnast. Vanalinna ümbritseb mööda bastione ja kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd.

Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat jt paikkondi.

Idakaartes moodustab kesklinna loodusliku piiri Põhja-Eesti paekallas, mille jalamil paikneb Tallinna suurim park Kadriorg. Paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe. Kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga.

[redigeeri] Rahvastik

Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja 1917. aastal 179 000. Eesti Vabariigi pealinn on Tallinn 1918. aastast.

1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist.

[redigeeri] Rahvuslik koosseis

Nõukogude okupatsiooniperioodil 1944–1991 toimunud venestamispoliitika käigus asustati Tallinnasse uusrajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe) elama hulgaliselt peamiselt Venemaalt pärit immigrante. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning seetõttu on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ning teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Statistikaameti arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2005 Tallinna elanikest 54,6% eestlased, 36,7% venelased, 3,6% ukrainlased ja 5,1% teistest rahvustest.

Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab ka paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ning Harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.

Tallinna punased katused

[redigeeri] Ajalugu

Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale linnuse arvatavasti 11. sajandil või 10. sajandi lõpul. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1219 vallutasid linnuse taanlased. Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindanise, mis tähendab sõna sõnalt Taani (danise) linna või linnust (lin) ning millega samatüveline on ka eesti keelne nimetus Tallinn (Taani linn). Hilisem (alam-) saksa keelne Reval tuleneb ilmselt asulat ümbritsenud Rävala maakonna nimest. Üle Soome lahe Turgu ja Päris-Soome (Varsinais-Suomi) põgenenud maarahvas võttis kaasa vallutuseelse nime Kesoniemi.

Tallinna vanalinn

Toompea jalamile tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse (Lübecki linnaõigused) ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 7000–8000 elanikku, lisaks Toompea ning linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. Kuigi Tallinn allus 1219–1227 ning 1238–1346 Taani kuningale, vahepeal 1227-1237 Mõõgavendade ordule ja 1346–1347 kuulus linn Saksa ordule, toimis ta tegelikult iseseisvana ning 1347–1561 läks linna alluvus Liivi ordumeistrile. 1561–1710 kuulus Tallinn Rootsi riigile ja alistus Põhjasõjas 1710 Venemaale.

Tsaari-Venemaa võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangu halduskeskus, samuti asus seal aadliomavalitsusena toimiva Eestimaa Rüütelkonna keskus.

[redigeeri] Tallinna arhitektuurimälestised

Tallinn

Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest.

Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann.

All-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27).

Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ning praktiliselt tetrvikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid - sh suurejoonelised Niguliste ja Oleviste kirik - mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud Püha Katariina Dominiiklaste kloostri kirik ja Pirita kloostri kirik. Enam või vähem ehedalt on säilinud Püha Vaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid. Alles ka vähem mõjukate gildide hooned (Kanuti gildi hoone ja Oleviste gildi hoone), mis on küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi paljusid neist on hilisematel sajandiutel vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud.

Alates 1780. aastatest värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates varaklassitsismist (kuberneriloss Toompeal) kuni modernismini.

Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad postmodernismi näidised (lillepood Väike-Karja tänavas ning endine Raeköök Dunkri tänavas).