Hawaii saar
Allikas: Vikipeedia
| Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Hawaii (inglise Island of Hawaiʻi, kõnekeeles Big Island, Hawaiʻi proper; eesti keeles ka Havai; havai Hawai‘i) on kagupoolseim ja suurim saar samanimelises saarestikus.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
Pindala 10 400 km², mis on 63 % osariigi territooriumist, kuigi see saar ise on ainult 400 000 aastat vana ja on noorim Havaii saartest on ta kõige suurem.
[redigeeri] Mäed ja vulkaanid
Saar on mägine ja vulkaaniline, on 1 tegutsev ja väga aktiivne vulkaan: Kīlauea (1248 meetrit). Teised vulkaanid on: Mauna Kea (4205 meetrit, uinunud), Mauna Loa (4169 m, tegutsev), Hualālai (2521 m, uinunud), ja Kohala (1670 m, kustunud).
Havaii on kujunenud viie vulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim, tugevasti kulutatud Kohala purskas viimati 60 000 aasta eest.
Madalaim saare tippudest on kagurannikul asuv Kilauea, kõrgus ainult 4078 jalga ehk 1248 meetrit on hetkel ainuke aktiivne vulkaan Havaiil. Ta nimi tähendab rahutust ja tegelikkuses ta ongi maailma kõige rahutum vulkaan. Viimase 100 aasta jooksul on ta pursanud keskmiselt üks kord iga 11 kuu kohta. Hawaiilased usuvad, et Pele, Havaii tulejumalanna asustab igat Hawaii vulkaaniketi vulkaani, kuid ta kodu asuvat Halemaumani kraatris Kilaueal. Kilauea on ka kõige paremini teaduslikult uuritud maakeral oma alalise obesrvatooriumiga, mis ehitatud kraatri servale. Laavavoolud võivad tekkida aladelt, kus varem pole olnud aktiivseid purskeid. On arvestatud et järgmine purse võib esineda Puna piirkonnas. 1959 aastal ärkas ellu Kilauea Iki kraater, seda pärast 91 aastat suikumist. Kuigi voolud sellest polnud eriti suured, tekkisid ometi fumaroolid kraatri servadelt, mis ulatusid 1900 jala kõrgusele. Kilauea on olnud väga rahutu eriti viimase paari aasta jooksul. On toimunud purskeid igas kuus korra ja arvatakse neid jätkuvat veel pikaks ajaks. Suurimat aktiivsust on üles näidanud Pu’u O’o kraater. Igaüks kel võimalik seda meeldejäävat loodusnähtust näha, võib olla õnneli.
Enamik saarest koosneb aga kahe saare keskossa jääva vulkaanihiiglase, Mauna Kea ja Mauna Loa laavavooludest. Mauna Kea, mille tipus asub maailmakuulus observatoorium, arvatakse olevat vaikinud ligi viimased 3500 aastat. Mauna Loa laavavoolud ähvardasid, aga veel 1984. aastal saare idarannikult pühkida rohelusse uppuva väikelinna Hilo.
Mauna Kea on maailma suurima suhtelise kõrgusega mägi, nyytseks siis kustunud vulkaan, mille kõrgus 9750 meetrit ookeanipõhjast mõõdetuna on vaieldamatu maailmarekord. Talvel on m2etippus lumi, natuke hiljem tuleb lumi maha ka Mauna Loal.
Mauna Loa, tõlkes Pikk Mägi, kõrgus on märkimisväärne, 4169 meetrit või 13679 jalga. Aga see pole ta kuulsuse põhjuseks. Endine tegutsev vulkaan on 60 miili pikk ja 30 lai, on moodustunud u 10000 kuupmiilisest raudkõvast laavast, mis teeb tast kõige tihedama konsistentsiga ja massiivsema mäe koonuse maailmas. 1950 aastal purskus tohutu laavakogusd Mauna Loa tipust ulatudes 6750 tuhande jardini aaastas ja moodustas seitse laavajõge, mis voolasid 23 päeva järgemööda. Laavaväli kattis seejärel 35 ruutmiilise maaala. ÕTookord polnud suuremaid purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli võrrelduna eelviiimasega pisike, kuigi ohtlik oli seegi.
Hualalaid peavad teadlased pea suikvel olevaks. Kui purse juhtukski tulevikus siis võib laavamass tohutus koguses ja välkkiirelt maapinnale välja voolat. Peatipu kõrval mäe ühel küljel kasvab veerust välja veel teinegi väiksem tipp, kuid veelgi kohutavam kutsutud Pu’u Wa’awa’a. Oma 3967 jalga kõrge tipp on vaid väheke lühem aga äärmiselt aktiivne. Ka on siin obsidiaani hulgad väga suured, suuremad kui üheski teises paigas Hawaiil.
[redigeeri] Rannik
Havaii omab 266 miilise ranna joont, ja saare pikkus on pea 95 miili põhjast lõunasse ja laius 80 miili läänest itta. Kapoho tipp on saarel kõige idapoolsem punkt ja Ka Lae kõige lõunapoolseim, mis on ka USA kõige lõunmapoolseim tipp, mida kutsutakse ka South Point'iks. Põhjapoolseim tipp on 'Upolu ja läänepoolseim Keahole.
[redigeeri] Pinnamood ja jõed
Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjus on selles, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Ka on tardunud basalt praguline, mistõttu vihmavesi ei moodusta suurtel aladel jõgesid ega uurista orge, vaid imbub kaljupragudesse. Erandiks on Kohala mäe idanõlv, seal on sügavaid orge ja rannikul panku.
Saare tuntumad kosed on Akaka kosk jt.
Kona rannik vajub 1 cm võrra dekaadis, aga ikka veel aktiivse vulkaanilise tegevusega Kilauea vulkaanist voolab v2lja regulaarselt laavat ja annab see maismaad juurde. Hawaii on ainus USA osariikidest, kus kasvab territooriumilt juurde ja seda loodusikul teel.
[redigeeri] Vihmametsad
Wao Kele O Puna on ainus ja viimane troopilise madalmaa vihmamets USA-s.
[redigeeri] Turism
[redigeeri] Kultuur
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Poliitika
Hawaii saar kuulub Ameerika Ühendriikidele.
[redigeeri] Majandus
[redigeeri] Kohvi
Maailma kuulus on Havaiil ka Kona kohvi. Havaii on ka ainus USA osariik, kus kasvatatakse kohvi.
[redigeeri] Macademia pähklid
[redigeeri] Kunst
Havaiil on filmitud film "Veemaailm" ('Waterworld'), peaosas Kevin Costner.
Kuulsat kirjanikku Mark Twaini lummas Havaii loodus sedavõrd, et ta võrdles neid saari maailma kõige hiilgavama laevastikuga, mis eales kusagil ookeanis ankrusse on heitnud.
