Heilongjiang
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib Hiina provintsist; Heilongjiangi jõe kohta vaata artiklit Amuur
|
Heilongjiangi provints
hiina 黑龙江省
Heilongjiang Sheng (toonimärkidega: Hēilóngjiāng Shěng) {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|
Pindala: ametlikult 432 477 km²
faktiliselt 460 000 km² Elanikke: 36 704 300 (2005)
Keskus: Harbin
 |
Heilongjiang [heilungtsjang] (lihtsustatud hiina kirjas 黑龙江, traditsioonilises hiina kirjas 黑龍江, Heilongjiang (Hēilóngjiāng)) ehk Heilongjiangi provints (黑龙江省, Heilongjiang Sheng (Hēilóngjiāng Shěng)) on Hiina provints riigi kirdenurgas.
Heilongjiang asub Mandžuurias, kuhu Hiina provintsidest kuuluvad veel Jilin ja Liaoning. Heilongjiang piirneb lõunast Jilini provintsiga, läänest Sise-Mongooliaga ning põhjast ja idast Venemaaga. Piir Venemaaga, mille pikkus on üle 3000 km, kulgeb piki Amuuri ja Ussuuri jõge ning läbi Hanka järve. See moodustab suurema osa Hiina ja Venemaa piirist.
Heilongjiang on Hiina 1. järgu haldusüksustest kõige põhjapoolsem. Ta asub pikkuste 121°11' ja 135°05' E vahel ning laiuste 43°26' ja 53°33' N vahel.
Seal asuvad Hiina kõige põhjapoolsem punkt (Mohe maakonnas Amuuri ääres) ja kõige idapoolsem punkt (Amuuri ja Ussuuri jõe ühinemiskoha juures).
Heilongjiangi pindala on 460 000 km². Sellega on ta Hiina Rahvavabariigi 1. järgu haldusüksuste seas 6. kohal. Provints moodustab 4,79% Hiina Rahvavabariigi pindalast. Ametlikult kuulub kaardil triibulisena märgitud ala Sise-Mongooliasse (viidi Heilongjiangi provintsist sinna üle kultuurirevolutsiooni ajal), faktiliselt aga haldab seda Heilongjiangi provintsi Daxing'anlingi ringkond. Ilma selle alata on provintsi pindala 432 477 km².
Provintsi pindalaks on mõnes allikas märgitud 454 000 km², mõnes aga üle 460 000 km².
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Provintsi nimi on Amuuri jõe hiinakeelne nimi, mis tähendab 'Musta Draakoni jõgi'.
Nime hiinakeelne lühend on 黑 (Hei (Hēi)).
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Pinnamood
Heilongjiangi reljeef on mitmekesine. Loode-, põhja- ja kaguosa on kõrgemad, kirde- ja edelaosa madalamad.
70% provintsi alast on mägine (kõrgus merepinnast 300 meetrist 1780 meetrini). Mäestike seas on Suur-Hingan (loodes), Väike-Hingan (põhjas), Zhangguangcai mäestik (Zhangchangsai), Laoye mäestik, Taiping ja Wanda (Wandashan) kagus). Kõrgeim tipp on Datudingzi (1690 m) Jilini provintsi piiril.
30% provintsi alast on tasane (kõrgus merepinnast 50–250 m). Provintsi siseosa on suhteliselt tasane ja madal (kirdes Sanjiangi tasandik ('kolme jõe tasandik'), edelas Songneni tasandik).
Põhjapiir kuulub Amuuri orgu.
[redigeeri] Veestik
Provintsi siseosas voolavad lõuna-põhjasuunas Amuuri lisajõed Songhua (Sunghuajiang, Sungari), Neni jõgi (Nenjiang) ja Mudani jõgi. Songhua jõgi, mis läbib lõunast põhja kogu provintsi, on Heilongjiangi suurim veetee. Amuuri jõgi voolab provintsi põhjapiiril. Tähtsate jõgede seas on veel Suifengi jõgi (Suifenhe, Razdolnaja).
Provintsi kaguosas asuvat Hanka järve (Xingkai järve, Xingkaihu, Xingkai Hu) läbib Heilongjiangi ja Venemaa Primorje krai piir. Järvi ja veehoidlaid on kokku 6000. Nende kogupindala on üle 800 000 hektari.
[redigeeri] Kliima
Heilongjiangis valitseb mandriline parasvöötme mussoonkliima.
Aasta keskmine temperatuur on –4...+4 °C. Põhja- ja lõunaosa temperatuuride vahe on 8 kraadi.
Talved on pikad, kuivad ja külmad. Jaanuari keskmine temperatuur on –31...–15 °C, temperatuur võib ulatuda 40 külmakraadini, külmarekord on –52,3 °C. Suved on soojad ja vihmased. Juuli keskmine temperatuur on 18...23 °C.
Aasta keskmine sademete hulk on tavaliselt 500...600 mm, äärmused 250 ja 700 mm. Enamik sademetest (umbes 70%) langeb suvel.
Aastane päikesekiirgus on 100...120 kalorit ruutsentimeetri kohta. Päikesepaistelisi päevi on palju.
Suurem osa provintsist on kevadeti tuuline.
[redigeeri] Elustik
Metsikult kasvavaid taimi on 2100 liiki, sealhulgas 17 liiki paljasseemnetaimi ja 1747 liiki katteseemnetaimi.
Looduslikud metsad (põhiosa Heilongjiangi metsadest) paiknevad peamiselt Suur- ja Väike-Hinganis ning Changbai mägedes. Metsi on teistes mägipiirkondades. Metsades kasvab üle 100 liigi puid, millest 30 liigi puidu tootmine on majanduslikult võrdlemisi tõhus.
Suur- ja Väike-Hingani metsades elab looduskaitsealuseid loomi (ussuuri tiiger, õnnekurg, ilves).
Imetajaid elab Heilongjianis 86 liiki. Kõige rangema looduskaitse all on soobel, ahm, tähnikhirv, lumeleopard ja ussuuri tiiger. linnuliike on 343, nende seas looduskaitsealased valgekurg, soomuskoskel ja kaljukotkas.
Provintsis on 84 looduskaitseala, sealhulgas 7 üleriikliku tähtsusega ja 17 provintsitähtsusega looduskaitserajooni. Looduskaitsealade kogupindala on 2,3 miljonit hektarit (5,05% provintsi territooriumist).
[redigeeri] Keskkond
Linnades on õhk reostunud kivisöesuitsust, eriti kütteperioodil.
Mitmetes jõgedes on orgaaniline reostus, mistõttu külmumisel tekib hapnikudefitsiit. Mõnes jões on täheldatud kõrget mangaanhappesisaldust.
[redigeeri] Haldus
Heilongjiangi halduskeskus on Harbin.
Hiina Kommunistliku Partei Heilongjiangi Komitee sekretär on Song Fatang.
Heilongjiangi kuberner (valitsuse esimees) on Zhang Zuoji. Valitsuse asukoht on Harbinis Nangancui rajoonis Zhongshanlu tänavas.
[redigeeri] Haldusjaotus
Lähemalt artiklis Heilongjiangi haldusjaotus
Provints jaguneb 13 2. järgu haldusüksuseks, 130 3. järgu haldusüksuseks ja 1284 4. järgu haldusüksuseks (31. detsember 2004).
2. järgu haldusüksused on
- ringkonna õigustega linnad ehk provintsialluvusega linnad
- Harbin (哈尔滨市, Hā'ěrbīn shì)
- Qiqihar (齐齐哈尔市, Qíqíhā'ěr shì)
- Hegang (鹤岗市, Hègǎng shì)
- Shuangyashan (双鸭山市, Shuāngyāshān shì)
- Jixi (鸡西市, Jīxī shì)
- Daqing (大庆市, Dàqìng shì)
- Yichun (伊春市, Yīchūn shì)
- Mudanjiang (牡丹江市, Mǔdānjiāng shì)
- Jiamusi (佳木斯市, Jiāmùsī shì)
- Qitaihe (七台河市, Qītáihé shì)
- Heihe (黑河市, Hēihé shì)
- Suihua (绥化市, Suíhuà shì)
- Daxing'anlingi ringkond (大兴安岭地区, Dàxīng'ānlǐng Dìqū)
[redigeeri] Sümbolid ja tähised
Standardi ISO 3166 järgi on provintsi tähis CN-23.
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Demograafilised näitajad
Rahvaarv on 2005. aasta andmetel 36 704 300.
1967. aasta andmetel oli rahvaarv 21 000 000.
1990. aasta rahvaloenduse andmetel elas provintsis 35 214 873 inimest.
Aastal 2000 oli rahvaarv 36 890 000, millega provints oli 1. järgu haldusüksuste seas 15. kohal. Rahvastiku tihedus oli 80 inimest ruutkilomeetri kohta.
Aastal 2001 oli rahvaarv 38 110 000, millega provints oli 1. järgu haldusüksuste seas 15. kohal. Provintsi rahvaarv moodustas 2,99% Hiina Rahvavabariigi rahvaarvust. Rahvastiku tihedus oli 81,3 inimest ruutkilomeetri kohta.
Aastal 2002 oli rahvaarv 38 130 000 (83 in/km²; 16. koht).
2003. aasta andmetel oli rahvaarv 38 150 000. Sellega on ta Hiina Rahvavabariigi 1. järgu haldusüksuste seas 16. kohal. Rahvastiku tihedus oli andmetel 82,9 inimest ruutkilomeetri kohta. Sellega oli ta Mandri-Hiina 1. järgu haldusüksuste seas 26. kohal (tagantpoolt kuues). Maarahvastik moodustas 45,8% (17,37 miljonit), linnarahvastik 54,2% (20,55 miljonit).
Rahvaarvu kasv on 6,36 promilli aastas.
Keskmine eluiga on 66,97 aastat (meestel 66,5 aastat, naistel 68,73 aastat).
[redigeeri] Rahvuslik koosseis
2000. aastal moodustasid hiinlased rahvastikust 95%, mandžud 3%, korealased 1%, mongolid 0,4% ja hueid 0,3%. Heilongjiangis elab 35 rahvust, sealhulgas veel venelased, dauurid (põhiliselt veisekasvatajad), orotšid, evengid (kütid) ja Hezhe rahvas (kalurid).
1990. aasta rahvaloenduse andmetel elas Heilongjiangis 47 rahvust. Hiinlasi oli neist 94,3%. Vähemusrahvustest 42 suuremat moodustas 5,7% (kaks miljonit). Suuremad vähemusrahvused olid mandžud, hueid, mongolid, korealased ja dauurid. Kõige väiksemad olid sibod, Hezhei rahvas, orotšid, evengid ja kirgiisid.
Ainuke rahvuslik autonoomne haldusüksus on Dorbodi Mongoli autonoomne maakond. 51 linnas ja maakonnas on vähemusrahvustest elanikke vähemalt 10 000. Rahvusvähemusvaldu on 68 ja rahvusvähemuskülasid 920.
[redigeeri] Haridustase
Aastal 1995 tehtud üheprotsendilise valimi uuringu andmetel oli üle kuueaastastest elanikest 3,4 protsendil kõrgharidus, 12,7 protsendil keskharidus, 35,2 protsendil põhiharidus ja 38,2 protsendil algharidus.
Üle 15-aastastest elanikest oli kirjaoskamatuid ja poolkirjaoskajaid kokku 10,8 protsenti.
[redigeeri] Linnad
Heilongjiangi suurim linn on Harbin. Teised suuremad linnad on Qiqihar, Mudanjiang, Jiamusi, Yichun, Daqing, Heihe ja Shuangyashan.
[redigeeri] Majandus
Viimastel aastatel on Mandžuuria majanduses olnud stagnatsioon. Seetõttu on keskvalitsus algatanud kampaania "Taaselusta Kirre". Põhiline vahend majanduse ergutamiseks on erastamine, mida kasutatakse Hiina majandusreformides mujalgi.
[redigeeri] Üldnäitajad
Heilongjiangi sisemajanduse kogutoodang oli 2003. aasta andmetel 443,3 miljardit jüaani. See moodustas 3,80% Hiina Rahvavabariiki sisemajanduse kogutoodangust. Mandri-Hiina 1. järgu haldusüksustest oli Heilongjiang 13. kohal.
Sisemajanduse kogutoodangust langes primaarse sektori arvele 11,6%, sekundaarse sektori arvele 57,1% ja tertsiaarse sektori arvele 31,3%.
Sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta oli 2003. aastal 11 623 jüaani (10. koht Mandri-Hiinas).
Sisemajanduse kogutoodangu kasv oli 10,3%.
Registreeritud töötus oli 4,2%.
Aastal 2001 oli sisemajanduse kogutoodang 356,1 miljardit jüaani. Sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta oli 7697 jüaani. Kasvuprotsent oli 9,3.
Aastal 2002 oli sisemajanduse kogutoodang 390 miljardit jüaani, mis moodustas 3,81% Hiina Rahvavabariigi sisemajanduse kogutoodangust (13. koht). Sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta oli 10 200 jüaani.
[redigeeri] Sissetulekute tase
Aastal 2000 oli linnaelaniku keskmine tulu 4913 jüaani.
Aastal 1995 elas provintsi 11 vaeses 3. järgu haldusüksuses 871 000 vaest. Vaeste arv nendes haldusüksustes langes 1999. lõpuks 328 tuhandele.
Samal ajavahemikul tõusid maal üldtulud 3,4 korda. Talupoegade keskmine puhastulu kasvas 761,5 miljonilt jüaanilt 1996. aastal 1310,7 jüaanile 2001. aastal.
Aastatel 1996–2000 eraldas riik 638 miljonit jüaani töökohtade loomiseks ja töötasudeks loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimise eest. Provintsitasandil ja kohalikul tasandil eraldati samal otstarbel kummalgi 319 miljonit jüaani.
[redigeeri] Välismajandus
Välismajanduses on tähtis koht piiriülesel koostööl Venemaaga.
Aastal 2001 oli provintsi ekspordi-impordikäive 3,38 miljardit dollarit. Võrreldes 2000. aastaga kasvas see 13,3 protsenti.
Välisinvesteeringute maht oli 2001. aastal 860 miljonit dollarit.
[redigeeri] Põllumajandus
Heilongjiangi põllumajanduse spetsialiseerumise määrab külm kliima ning soe, vihmane ja valge suvi.
Tähtsamad põlluviljad on sojauba, mais, nisu, suhkrupeet, lina, päevalill ja sorgo. Pool Hiina suhkrupeedist saadakse Heilongjiangist. Provints on ka Hiina suurim sojaoa kasvataja. Kasvatatakse ka kartulit, riisi ja tubakat.
Aastal 2001 oli teravilja kogusaak 25,455 miljonit tonni. Võrreldes 2000. aastaga oli see 17,2% väiksem.
Võrreldes teiste Hiina osadega on Heilongjiangis väga head mullad. Provintsis on 44,37 miljonit hektarit hea mullaga maad, millest 40% on ette nähtud põlluharimiseks. Heilongjiangis on üks maailma kolmest suuremast mustmullavööndist. 67,6% põllumaast asub kas mustmullal, paduril või mustal kaltsiummullal. Küntavat maad on 11,8 miljonit hektarit. 47,93 miljonit ha maad on põllumajanduslikus reservis. Reservis oleva künnimaa pindala poolest on Heilongjiang 2. kohal.
Peale selle on Heilongjiangis 4,33 miljonit hektarit karjamaad (7. koht Hiinas). Heilongjiang on ka põllumaa pindala poolest Hiinas esimesel kohal (vähemalt kümnendik kogu põllumaast). Põllumaa pindala ühe elaniku kohta ning talunike poolt haritava põllumaa pindala ühe taluniku kohta ületavad kolmekordselt riigi keskmise.
Loomakasvatus keskendub hobusele ja veisele. Heilongjiang on Hiina suurim piimatootja ning seal on kõige rohkem piimalehmi.
[redigeeri] Metsandus
Heilongjiang on Hiina suurim metsandusbaas ja tähtis puidutootja. Põhiliselt toodetakse männi- (korea seedermänni) ja lehisepuitu.
Heilongjiangis on kogu Hiina suurim metsatööstus. Metsamajanduslik ala katab 31,26 miljonit hektarit (68,9% provintsi territooriumist). Metsaga on kaetud 41,9% provintsi territooriumist (19,19 miljonit hektarit). Puiduvarud moodustavad 1,5 miljardit kuupmeetrit. Kõigi nende näitajate poolest on Heilongjiang Hiinas esikohal.
[redigeeri] Mäendus
Heilongjiangi tähtis maavara on nafta (Daqingi naftaväli). Tähtsad maavarad on ka kivisüsi, kuld ja grafiit.
Kokku on Heilongjiangis teada 131 maavara, neist 74 varud on kaardistatud. Provints on Hiinas esimesel kohal nafta, grafiidi, sillimaniidi, asbesti, tsemendi tootmiseks sobiva basaldi, värvlössi, vulkaanilise tuha, klaasi tootmiseks sobiva marmori ja ortoklassi varude poolest. Heilongjiangi kivisöevarud on Kirde-Hiina (Mandžuuria) provintside seas kõige suuremad.
Kaevandatakse 39 maavara ning mäenduse kogutoodangu poolest on provints Hiinas teisel kohal.
[redigeeri] Energeetika
Heilongjiang on tähtis energiabaas. Ta on üks Hiina põhilisi varustajaid kivisöega (aastal 1999 kaevandati 62,30 miljonit tonni).
Heilongjiang on ka tähtis elektri- ja maagaasitootja. Enne 1949. aastat oli provintsis ainult üks hüdroelektrijaam Jingpo järvel. Hiljem on juurde rajatud nii hüdro- kui ka soojuselektrijaamu. Aastal 1999 oli elektrijaamu 200 ning nende väljundvõimsus oli kokku ligi 10 miljonit megavatti. Hüdroelektrienergiat toodeti 1,4 miljardit megavatt-tundi. Hayi gaasiprojekt (Harbiini gaasikeemiakompanii), mis on suurim omataoline Aasias, toodab 1,89 miljonit kuupmeetrit maagaasi ööpäevas.
Heilongjianis on head eeldused tuuleenergia kasutamiseks, eriti provintsi edelaosas. Tuuleenergia keskmine tihedus on 200 vatti ruutmeetri kohta.
[redigeeri] Tööstus
Heilongjiang moodustab koos ülejäänud Mandžuuriaga Hiina traditsioonilise tööstusbaasi.
Tähtsamad tööstusharud on söetööstus, naftatööstus, puidutööstus, masinaehitus ja toiduainetetööstus (sealhulgas suhkru ja taimeõli tootmine). On olemas ka metallurgia, keemiatööstus ja linatööstus ning toodetakse paberit.
[redigeeri] Transport
Songhua jõge laevatatakse.
[redigeeri] Kaubandus
Heilongjiangi kaudu käib väliskaubandus Venemaa]]ga.
[redigeeri] Turism
Turistidele pakuvad huvi jää ja lumi. Heilongjiangis saab 120–140 päeva aastas suusatada. Lumikate on kvaliteetne. Mäetippudel on palju lund. Mägedes on ulatub lumikatte paksus 1–3 meetrini. Provintsis on üle 100 suure suusabaasi.
Loodus pakub kauneid mägesid, metsi, aasu, jõgesid ja järvi. Käiakse vaatamas virmalisi. Kohalik kultuur on omapärane. On arheoloogia- ja muid kultuurimälestisi.
[redigeeri] Haridus
2001. aasta lõpu andmetel oli Heilongjiangis 41 kõrgkooli, milles õppis 271 000 üliõpilast. Kraadiõpet andis 22 kõrgkooli 14 000 üliõpilasele. Täiskasvanuharidust andis 47 kõrgkooli, kus õppis 58 000 üliõpilast.
Kesk-eriõppeasutusi oli 96 ja seal õppis 116 000 õpilast.
Keskkoole oli 2775 ja neis õppis 2,521 miljonit õpilast. Täiskasvanute keskeriõppeasutustes õppis 51 000 täiskasvanud õpilast. Algkoole oli 12 636 ja neis õppis 2,588 miljonit õpilast. Erikoolides õppis 7518 õpilast. Lasteaias käis 370 000 last.
Täiskasvanute tehnikakoolides läbis kursused 3404 miljonit inimest. Lugema ja kirjutama õppis 9000 kirjaoskamatut.
Aastal 1995 tehti üle 6-aastaste elanike haridustasemeuuring üheprotsendilise valimiga. Kõrgem ja keskeriharidus oli 3,4 protsendil, keskharidus 12,7 protsendil, põhiharidus 35,2 protsendil, algharidus 38,2 protsendil. Üle 15-aastastest olid kirjaoskamatuid ja poolkirjaoskamatuid kokku 10,8%.
[redigeeri] Kõrgkoole
- Achengi Kunstiakadeemia
- Harbini Tehnoloogiainstituut
- Heilongjiangi Ülikool
- Kirde-Hiina Metsandusülikool
[redigeeri] Ajalugu
Vana-Hiina ajal oli Heilongjiang tsivilisatsioonist eemal. Seal elasid Xianbei (Xianbi) rahvas, mohe rahvas ja kitanid.
Heilongjiangi idaosa valitses 7.–10. sajandil mohe rahva Bohai riik.
Hilisem tšurtšenite Jini dünastia (1115–1234), mis valitses suurt osa Põhja-Hiinast, pärines Heilongjiangist.
Mandžude Qingi dünastia ajal kuulus Heilongjiangi lääneosa Heilongjiangi kindrali võimupiirkonda, mis ulatus Nertšinski lepingu järgi Stanovoi mäestikuni välja. Heilongjiangi idaosa kuulus Jilini kindrali võimupiirkonda, mis ulatus Jaapani mereni. Nendele Mandžuuria aladele hiinlasi elama asuda ei lubatud.
Aastal 1650 rajas Venemaa Amuuri jõele fordi. Sellest ajast on Hiina ja Venemaa vahel olnud piirikokkupõrkeid, viimati 1969–1978.
Aastatel 1858 ja 1860 loovutas Qingi dünastia valitsus kõik maad teisel pool Amuuri ja Ussuuri jõge Venemaale, lõigates Hiina ära Jaapani merest. Nii moodustus Heilongjiani praegune põhjapiir. Ühtlasi lubati hiinlastel Mandžuuriasse elama asuda. 20. sajandi alguseks oli hiinlastest saanud piirkonna domineriv rahvus.
Aastal 1931 tungisid Heilongjiangi Jaapani väed ning 1932 sai Heilongjiangist Jaapani nukuriigi Mandžukuo osa. See ajajärk oli tähtis tööstuse ja transpordi (sealhulgas raudtee) arengu seisukohast.
Pärast Jaapani lüüasaamist 1945 sisenesid Mandžuuriasse Nõukogude väed ning andsid suurema osa piirkonnast Hiina kommunistide kontrolli alla.
Heilongjiang oli esimene terve provints ja Harbin esimene suurem linn, mis läks Hiina kommunistide võimu alla. Mandžuuria oli kommunistide baas, millest nad alustasid Hiina kodusõda.
Kommunistide võimu algusajal hõlmas Heilongjiangi provints ainult praeguse provintsi lääneosa. Selle halduskeskus oli Qiqihar. Praeguse provintsi ülejäänud ala oli Songjiangi provints (halduskeskus Harbin). Aastal 1954 need provintsid liideti. Kultuurirevolutsiooni ajal liideti provintsiga ka Hulunbuiri liit ja mõned muud Sise-Mongoolia alad. Suurem osa neist on nüüdseks Sise-Mongoolia koosseisu tagasi läinud.
[redigeeri] Kultuur
Heilongjiani kultuur on osa enam vähem homogeensest Mandžuuria kultuurist.
Tüüpilised toidud on pelmeenid, leib ja vorst.
[redigeeri] Vaatamisväärsused
Harbini linna ilmes on palju euroopalikku (eriti venelikku), sest 19. sajandi lõpus ja pärast Oktoobrirevolutsiooni elas seal palju venelasi. Linnas on õigeusu, katoliku ja protestantlikke kirikuid.
Harbin on tuntud Jäälinnana. Alates 1963. aastast peetakse seal 5. jaanuaril (või detsembrist jaanuarini) Harbini jäälaternate festivali, kus tehakse jääskulptuure, mida valgustatakse värvilise valgusega. Talviti toimub ka suusafestival. Suusakeskus on Yabuli. Hiinlased käivad Harbinis lund vaatamas. Suviti toimuvad suvekontserdid.
Peale Harbini pakuvad huvi Daqing ja Yichong, millel on samuti põhjamaine koloriit.
Aastatel 1719–1721 kujunes ühe Amuuri lisajõe osast vulkaanipurske tagajärjel viis omavahel ühenduses olevat järve (Wudalianchi järved). Üks neist on ainulaadne geoloogiline vaatamisväärsus.
Ning'ani maakonnas asub Hiina suurim mägijärv Jingpo järv, mis kujunes vulkaanipurske tagajärjel Mudani jõest. Vaatamisväärsuseks on Diaoshuilou juga.
Zhalongi looduskaitsealal on sood haruldaste lindudega.
On säilinud Tangi dünastia aegse Bohai riigi ajaloomälestisi, sealhulgas Jini dünastia (1115–1234) Huiningi (Hui Ning) palee ja Longquani palee varemed.
[redigeeri] Vaata ka
- Holungkiang
| Hiina RV provintsid ja keskalluvusega linnad |
| Anhui - Fujian - Gansu - Guangdong - Guizhou - Hainan - Hebei - Heilongjiang - Henan - Hubei - Hunan - Jiangsu - Jiangxi - Jilin - Liaoning - Qinghai - Shaanxi - Shandong - Shanxi - Sichuan - Zhejiang - Yunnan Chongqing - Peking - Shanghai - Tianjin |
