Nõukogude Liit
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist |
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit |
|
NSV Liidu vapp Pealinn: Moskva |
Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 eksisteerinud sotsialistlik riik.
Nõukogude Liit moodustati pärast seda, kui Nõukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna põhiosa moodustasid mittevenelased. Lähtudes nn leninlikust rahvuspoliitikast, moodustati formaalne liitriik. Faktiliselt jäi Nõukogude Liit unitaarriigiks.
Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.
Nõukogude Liidu pealinn oli Moskva. Tähtsaim püha oli 7. november: 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapäev.
Alates 1988 hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu. See viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks.
Nõukogude Liit saadeti ametlikult laiali 26. detsembril 1991. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ühendab osa endisi liiduvabariike Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ).
Sisukord |
[redigeeri] Territoorium ja koosseis
Nõukogude Liidu moodustanud riigid ja nende koosseisu kuulunud rahvusautonoomiad olid järgmised:
- Vene SFNV
- Baškiiri ANSV - Dagestani ANSV - Kirgiisi ANSV - Turkestani ANSV - Jakuudi ANSV - Tatari ANSV - Krimmi ANSV - Mägilaste ANSV - Votjaki AO - Oiroodi AO - Mari AO - Tšuvaši AO - Volgasakslaste Töökommuun - Adõgee AO - Kalmõki AO - Karjala Töökommuun - Komi (Sürja) AO - Karatšai-Tšerkessi AO - Kabardi-Balkaari AO - Tšetšeeni AO - Mongolburjaadi AO - Burjaatmongoli AO
- Valgevene NSV
- Ukraina NSV
- Taga-Kaukaasia SNFV
- Gruusia NSV
- Abhaasi ANSV - Adžaari ANSV - Lõuna-Osseedi AO
- Armeenia NSV
- Aserbaidžaani NSV
- Nahhitševani NSV
- Gruusia NSV
- Lisaks kuulus faktiliselt NSV Liidule Vene SFNV-ga lepingulistes suhtes olnud nõukogude rahvavabariikide (NRV) ala: Buhhaara NRV ja Horezmi NRV (viimased võeti formaalselt NSV Liitu 1924. aastal).
Nõukogude Liidu haldusjaotust muudeti korduvalt. 1925 moodustati Usbeki NSV ja Turkmeeni NSV, 1929 Tadžiki NSV, 1936 Kasahhi NSV ja Kirgiisi NSV. 1936 likvideeriti Taga-Kaukaasia SNFV ja moodustati Armeenia NSV, Aserbaidžaani NSV ja Gruusia NSV. 1940. aastal liideti Nõukogude Liiduga Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, loodi Karjala-Soome NSV (eksisteeris 1940–1956) ja Moldaavia NSV. 1944 liideti Nõukogude Liiduga Tuva Rahvavabariik. Temast sai Vene NFSV Tuva autonoomne oblast.
[redigeeri] Sümboolika
Vaata artikleid:
- Nõukogude Liidu vapp,
- Nõukogude Liidu lipp,
- Nõukogude Liidu hümn ja
- Nõukogude Liidu deviis ("Kõigi maade proletaarlased, ühinege!")
[redigeeri] Riik
[redigeeri] ÜK(b)P / NLKP peasekretärid
Nõukogude Liidu Kommunistlikul Parteil (varasem nimi aastast 1925: Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei) oli riigis juhtiv roll. Parteijuht oli ühtlasi riigi tegelik valitseja.
- Jossif Stalin (1922–1953)
- Nikita Hruštšov (1953-1964)
- Leonid Brežnev (1964–1982)
- Juri Andropov (1982-1984)
- Konstantin Tšernenko (1984–1985)
- Mihhail Gorbatšov (1985–1991)
[redigeeri] Rahvakomissaride / Ministrite Nõukogu esimehed
Rahvakomissaride Nõukogu (1946 nimetatud Ministrite Nõukoguks (MN)) oli Nõukogude Liidu valitsuse nimi. Peaministrit nimetati MN esimeheks.
- Vladimir Lenin (1923–1924)
- Aleksei Rõkov (1924–1930)
- Vjatšeslav Molotov (1930–1941)
- Jossif Stalin (1941–1953)
- Georgi Malenkov (1953–1955)
- Nikolai Bulganin (1955–1958)
- Nikita Hruštšov (1958–1964)
- Aleksei Kossõgin (1964–1980)
- Nikolai Tihhonov (1980–1985)
- Nikolai Rõžkov (1985–1991)
- Valentin Pavlov (1991; Nõukogude Liidu peaminister)
- Ivan Silajev (1991; valitsusjuht augustiputšist Nõukogude Liidu lagunemiseni)
[redigeeri] NSVL Kesktäitevkomitee/Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed
Ülemnõukogu (aastast 1937; varem NSVL Kesktäitevkomitee) oli Nõukogude Liidus formaalset rolli täitnud parlamendi nimetus. Parlamendi täiskogu käis koos lühiajalistel istungjärkudel paaril korral aastas. Pidevalt tegutses Ülemnõukogu liikmete seast valitud Ülemnõukogu Presiidium. Kesktäitevkomitee Presiidium ja hiljem Ülemnõukogu Presiidium (aastast 1937) oli Nõukogude Liidu kollektiivne riigipea. Presiidiumi esimees täitis rahvusvaheliste normidega riigipeale pandud kohuseid (välisriikide saadikute volikirjade vastuvõtmine jms.).
- Mihhail Kalinin (1922-1946); koos temaga:
- Nikolai Švernik(1945-1953)
- Kliment Vorošilov (1953-1960)
- Leonid Brežnev (1960-1964)
- Anastass Mikojan (1964-1965)
- Nikolai Podgornõi (1965-1977)
- Leonid Brežnev (1977-1982)
- Juri Andropov (1983-1984)
- Konstantin Tšernenko (1984-1985)
- Andrei Gromõko (1985-1988)
- Mihhail Gorbatšov (1988-1990; alates 1989 oli NSV Liidu Ülemnõukogu esimees)
[redigeeri] NSV Liidu president
- Mihhail Gorbatšov (1990-1991)
[redigeeri] Majandus
[redigeeri] Uus majanduspoliitika (NEP)
NEP võeti sõjakommunismi asemel kasutusele Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei 10. kongressil. NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Maal seati sisse põllumajandusmaks (varasema põllumajandussaaduste sundriigistamise asemel), soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut. Riiki meelitati väliskapitali (kontsessioonid), viidi läbi rahareform (1922–1924), mille tulemusena Nõukogude valuuta muutus konverteeritavaks.
1920. aastate keskpaigast alates on jälgitavad püüded NEP-i lõpetada: likvideeriti tööstussündikaadid, mis viis erakapitali väljatõrjumisele; majanduse juhtimiseks loodi tugevalt tsentraliseeritud rahvakomissariaatide süsteem.
NEP-i sisuliseks lõpuks 1920.–30. aastate vahetusel sai kollektiviseerimine.
[redigeeri] Kollektiviseerimine
[redigeeri] Industrialiseerimine
[redigeeri] Uutmine (perestroika)
[redigeeri] Kronoloogia
[redigeeri] Sotsialistlik blokk
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid