Hispaania haldusjaotus
Allikas: Vikipeedia
 |
Selle artikli sisu on vaidlustatud! Loe kriitikameelega! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust. |
| Vajab toimetamist |
Hispaania haldusjaotus artikkel Hispaania territoriaalsest halduslikust jaotusest. Hispaania on halduslikult jaotatud autonoomseteks piirkondadeks, provintsideks ja munitsipaliteetideks. Lisaks on igal provintsil õigus moodustada 3. järku haldusüksusi ehk comarcasid.
Sisukord |
[redigeeri] Hispaania praegune haldusjaotus
Alljärgnevas tabelis on toodud Hispaania autonoomsed piirkonnad ja autonoomsed linnad koos pealinnadega:
|
Hispaania provintside kohta vaata artiklist Hispaania provintsid
[redigeeri] Ajaloost
197. aastal eKr., Rooma Impeeriumi okupatsiooni ajal, jagati Pürenee poolsaar kaheks poliitiliseks haldusüksuseks: Hispania Ulterior ja Hispania Citerior.
[redigeeri] Pürenee poolsaare haldusjaotus I-III sajandini pKr.
Bética
| Ladinakeelne nimi | Pealinn (lad.) | Linn tänapäeval (hisp.) |
|---|---|---|
| Astigitanus | Astigi | Écija |
| Cordubensis | Corduba | Córdoba |
| Gaditanus | Gadir | Cádiz |
| Hispalensis | Hispalis | Sevilla |
Pluss eritsoon Tarraconensise ja Astigitanuse vahel.
Tarragonense
| Ladinakeelne nimi | Pealinn (lad.) | Linn tänapäeval (hisp.) |
|---|---|---|
| Asturum | Asturica Augusta | Astorga |
| Braccarensis | Bracara Augusta | Bragança |
| Caesaraugustanus | Caesaraugusta | Zaragoza |
| Carthaginensis | Cartago Nova | Cartagéna |
| Cluniensis | Clunia | Coruña del Conde |
| Lucensis | Lucus Augusti | Lugo |
Lusitania
| Ladinakeelne nimi | Pealinn (lad.) | Linn tänapäeval (hisp.) |
|---|---|---|
| Emeritensis | Emerita Augusta | Mérida |
| Pacensis | Braccara | |
| Scalabitanus | Scalabis |
[redigeeri] 11. sajandi Hispaania poliitiline jaotus
- Kristlikud kuningriigid: Galicia, Astuuria, León, Castilla, Navarra, Aragón koos kahe krahvkonnaga: Sobrarbe ja Ribagorza ning Kataloonia krahvkonnad.
- Muladiidide taifad: Albarracín, Alpuente, Badajoz, Córdoba, Lérida, Mértola, Niebla, Santa María de Algarbe, Sevilla, Silves, Zaragoza ja Toledo
- Berberite taifad: Algeciras, Arcos, Carmona, Granada, Málaga, Morón ja Ronda
- Slavoonide (Eslavones) taifad: Almería, Denia, Tortosa ja Valencia
[redigeeri] 13. sajandi Hispaania haldusjaotus
13. sajandi Hispaania (välja arvatud iseseisvad kuningriigid-krahvkonnad: Aragón, Baleaari saared, Kataloonia ja Valencia) oli jagatud adelantamientodeks. See oli haldusüksus, mis sai oma nime kuberneri ehk adelantado järgi.
Adelantamientod: Andaluusia, Castilla, Cazorla, Galicia, León, Astuuria, Mayor de la Frontera ja Murcia.
Ainus adelantado, kes ei olnud ametisse nimetatud kuninga poolt oli Cazorla adelantado. Tema nimetas ametisse Toledo peapiiskop.
[redigeeri] 16. sajandi Hispaania haldusjaotus
16. sajandil oli Hispaania territoorium jagatud esimest korda provintsideks. Provintside pealinnnad olid "ciudades con voto en Cortes" ehk hääleõigusega linnad cortesis - Hispaania parlamendis.
Territoriaalne haldusjaotus oli järgmine:
- Aragóni Kuningriik
- Kataloonia Krahvkond
- Mallorca Kuningriik
- Valencia Kuningriik
- Castilla Kuningriik:
Provintsid:
- Navarra Kuningriik
- Baskimaa kolm provintsi: Álava, Guipúzcoa ja Vizcaya
- Ávila, Burgose, Córdoba, Cuenca, Granada (lisandus 1506), Guadalajara, Jaén, Kanaari saared, León, Madrid, Murcia, Salamanca, Segovia, Sevilla, Soria, Zamora, Toledo ja Valladolid. 13. oktoobril 1613. aasta cortesi lisandus uus linn Santiago de Compostela uue provintsi Galicia pealinnana (varem oli Galicia ala Zamora provintsi koosseisus) ja 1650. aastal lisandusid cortesi linnad Ciudad Real ja Palencia koos provintsidega.
 See artikkel on pooleli. |
|---|
