Kataloonia

Allikas: Vikipeedia

Kataloonia autonoomne piirkond

katalaani Comunitat Autònoma de Catalunya

hispaania Comunidad Autónoma de Cataluña

araneesi Comunautat Autonoma de Catalonha

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Kataloonia lipp

Kataloonia vapp

Pindala: 32 114 km²

Elanikke: 6 506 400 (2003)

Pealinn: Barcelona

Kataloonia on Hispaania autonoomne piirkond.

[redigeeri] Ajalugu

1137 ühines Kataloonia Aragóniga Aragóni kuningriigiks. Kataloonia oli iseseisev 1640-1652, 1678 ja 1701-1714.

14. aprillil 1931 kuulutati Barcelonas välja sõltumatu Kataloonia Vabariik. Üks kahest lipust, mida kasutati Kataloonia Vabariigi väljakuulutamisel, oli Estelada ('Tähine'). See kujutab endast horisontaalselt kollase-punase-triibulist kangast, mille vasakus servas on helesinine heisatud kolmurk valge viisnurgaga selle sees, kusjuures kollaseid triipe on viis ja punaseid neli. Lipu kõrguse ja pikkuse suhe on 2:3.

21. aprilliks tühistati 14. aprillil väljakuulutatud Kataloonia Vabariik, mis sai eksisteerida kõigest ühe nädala, Hispaania Vabariikliku valitsuse surve all.

6. oktoobril 1934 kuulutasid Barcelonas vasakpoolsed Kataloonia iseseisvaks ja teatasid sidemete katkestamisest Madridiga.

7. oktoobril arreteeriti Kataloonia valitsus ning Hispaania reaktsiooniline Lerroux-Robles’i valitsus “tühistas” Kataloonia iseseisvuse.

21. juulil 1936 külastasid Buenaventura Durruti ja Juan García Oliver Kataloonia presidenti Lluis Companys’t. Hugh Thomas, “Hispaania kodusõda” (“The Spanish Civil War”): “Need hirmuäratavad vägivalla mehed istusid Companys’e ette vintpüssid põlvede vahel, rõivad veel võitlusest tolmused, südamed rasked Ascaso surma pärast.” Companys pidas siis väga osava tüüpilise poliitiku kõne, tunnistades, et C. N. T. ja anarhistid polnud kunagi “kooskõlastanud oma tõelist käsitlust”, kuid et anarhistid olid nüüd “linna peremehed”. Companys pöördus Durruti ja Oliveri poole palvega tunnustada teda kui Kataloonia valitsusjuhti. Anarhistid nõustusid, tingimusel, et Oliver võetakse Kataloonia valitsusse. Companys oli nõus. Juan García Oliver sai maailma esimeseks anarhistlikuks justiitsministriks! Sellel päeval, 21. juulil 1936, oli ootamatult tekkinud sõltumatu anarhistlik Kataloonia.

3. aprillil 1938 jõudsid Franco väed nüüd faktiliselt jälle iseseisva Kataloonia piirini. 26. jaanuaril 1939 langes Barcelona, Kataloonia pealinn. Francistid rüüstasid rahvuskangelase Buenaventura Durruti haua ja purustasid büsti.

10. veebruaril 1939 viidi lõpule Kataloonia vallutamine. Jean de Boe, Karl Einstein, Adrien Perrissaguet, Agustin Remiro Manero jt. Kataloonia iseseisvuse eest võidelnud anarhistid taganesid Prantsusmaale.