Ilmar Laaban
Allikas: Vikipeedia
Ilmar Laaban (11. detsember 1921 Tallinn – 29. november 2000 Stockholm) oli eesti luuletaja ja publitsist.
Sisukord |
[redigeeri] Elukäik
- Tallinna Poeglaste Gümnaasium (1934–1940)
- Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond romaani keeled (1940–1943)
- Stockholmi ülikool.
Aastast 1943 elas Rootsis. Töötas Stockholmi ülikoolis lektorina. Viimasel viiel eluaastal oli aheldatud ratastooli ja kõnevõimetu.
[redigeeri] Looming
Viljeles esimesena eesti keeles sürrealistlikku luulet.
- "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946)
- "Rroosi Selaviste" (1957)
- "Oma luulet ja võõrast" (1990)
- "Marsyase nahk" (1997)
- "Magneetiline jõgi" (2001)
- "Sõnade sülemid ja sülemite süsteemid" (2004)
[redigeeri] Varia
Ilmar Laaban sai 2000. aastal sihtasutuse Eesti Rahvakultuuri Fond tänuauhinna.
[redigeeri] Välislink
- Laabani luule
- Erkki Luuk, "Tõlkepettuse ohver"
