Inkunaabel
Allikas: Vikipeedia
Inkunaablid ehk hälltrükised (ladina keeles incunabula 'häll, varajane lapseiga, algus, päritolu') on 15. sajandi trükised, mis moodustavad üleminekuetapi käsikirjaliselt raamatult trükikunsti vahenditega valmistatud raamatule. Hälltrükiseid on kahte liiki: ksülograafilised (üksiklehele gaveeritud puuplaadilt tehtud tõmmis) ja tüpograafilised (Johann Gutenbergi poolt juurutatud trükimenetlus trükipressiga). Enamik uurijaid kasutab väljendit "inkunaabel" ainult viimaste kohta.
Inkunaablite puhul on tegemist metallist üksiktüüpidega trükitud lehtede või raamatutega. Tollal jäljendasid trükkalid veel käsikirjalisi raamatuid, trükikiri sarnanes käsitsi kirjutatuga, kasutati samu lühendeid, puudus tiitelleht. Pilte (miniatuure) ja suuri algustähti (initsiaale) maaliti käsitsi. Trükiarv oli algul 100–300, sajandi lõpus, kui käsitsi illustreerimisest loobuti, kuni 2000 eksemplari. Kogu maailmas on inkunaableid säilinud 450 000 eksemplari, neist Eestis 121 eksemplari: 48 Tartu Ülikooli Raamatukogus, 46 Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus, 18 Tallinna Linnaarhiivis, 8 Eesti Rahvusraamatukogus, 1 Eesti Ajaloomuuseumis. Siia pole arvestatud neid hälltrükiseid, mis võivad asuda erakogudes.
[redigeeri] Vaata ka
- Paleotüüp
[redigeeri] Välislingid