Kaltsedon
Allikas: Vikipeedia
| Kaltsedon | |
|---|---|
| Keemiline valem | SiO2 |
| Mineraaliklass | karkass-silikaadid |
| Molekulmass | 60,08 |
| Värvus | hall, sinine, valge, roosa, roheline, pruun, kollane, oranž, hallikasmust |
| Tihedus (g/cm³) | 2,57...2,64 |
| Kõvadus | 6,5...7 |
| Lõhenevus | puudub |
| Süngoonia | trigonaalne |
| Punktigrupp | trigonaalne trapetsoeedriline |
| Kriips | valge |
| Kaksistumine | esineb |
| Murdepind | karpjas |
| Läige | klaasi, rasva |
| Kristallooptilised omadused | |
| Optiline telg | üheteljeline |
| Optiline märk | positiivne |
| Kaksikmurdumine | 0,005...0,009 |
| Reljeef | madal |
| Pleokroism | puudub |
| Interferentsvärvused | esimest järku valge ja hall |
| nω | 1,53...1,544 |
| nε | 1,53...1,553 |
Kaltsedon on peitkristalse kvartsi agregaat.
Et kaltsedon on kvartsi erim, peetakse teda traditsiooniliselt mineraaliks, ehkki võimalik oleks ka kaltsedoni arvamine kivimite hulka, sest ta on mineraaliagregaat, nagu kivimid üldse.
Keemiline valem: SiO2
Kaltsedon võib olla värvunud väga mitmesugustes värvitoonides.
Kaltsedoni erimitel on palju erinevaid nimesid. Näiteks oonüks, serdoolik, plasma, karneool, sardoonüks, ahhaat, jaspis jne on kõik kaltsedoni erimid. Nimede rohkus tuleneb sellest, et kaltsedon on poolvääriskivi, mis tingib selle, et iga välimuse või värvi muutus tähendab kohe uut nime.
Valdavalt kaltsedonist koosnevad kivimid on ränikivi ja tulekivi, mida on kaltsedonist tihti raske eristada. Üldreeglina peaks kaltsedon olema neist puhtama koostisega.
