Ränikivi

Allikas: Vikipeedia

Ränikivi (inglise chert) on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim.

Peale kvartsi (ehk kaltsedoni) võib sisaldada ka opaali ning mitmesuguseid lisandeid nagu kaltsiit, raudoksiidid jne. Ränikivi võib olla värvunud mitmesugustes toonides, näiteks hall, pruun, must, roheline, punane jne. Värvuse annavad mitmesugused lisandid. Ränikivi on võrdlemisi tavaline kivim, ehkki ta moodustab settekivimite koguhulgast alla 1%. Kõige levinum on ränikivi Juura, Kriidi ning Paleogeeni ajastu setendeis. Ränikivi esineb enamasti settekivimi kihtide sees ränimugulatena, vahest moodustab ka iseseisvaid ränikivimi kihte (kihiline ränikivi).

Termin "tulekivi" on ränikivi sünonüüm, ehkki mõnikord peetakse tulekiviks ränikivi, mis esineb ränimugulatena kriidilademeis. Ränikivi on valdavalt peitkristalsest kvartsist koosnevate kivimite üldnimetus.

Kui ränikivis on vähe lisandeid, siis nimetatakse teda sageli kaltsedoniks, mida loetakse hoopis mineraalide hulka kuuluvaks. Kaltsedonil on sõltuvalt välimusest omakorda palju erimeid. Just ränikivi ja kaltsedoni eristamise probleem näitab, et kivimi ja mineraali eristamine ei ole alati lihtne ülesanne. Piir nende vahel on kohati hägune.

Mere- ja jõevees on lahustunud väheses koguses ränihapet (H₄SiO₄). Vastavalt merevees umbes 1 ppm ning jõevees 13 ppm. Need kogused jäävad aga selgesti alla ränihappe küllastuskontsentratsiooni, mistõttu ei saa ränimuda settimine olla lihtne anorgaaniline protsess. Ränihapet eraldavad veest peamiselt radiolaarid ning ränivetikad, mis ehitavad oma kojad opaalist (SiO₂·nH₂O). Eluajal kaitseb nende koda ränihappe suhtes alaküllastunud vee eest orgaaniline kaitsekiht, mis organismi surres hävineb. Seetõttu hakkavad merepõhja kuhjuvad kojad taas lahustuma. Ränimuda kuhjumine saab toimuda vaid sel juhul, kui kodade kuhjumiskiirus ületab nende lahustumiskiiruse. Aja jooksul kristalliseeruvad opaalist kojad ümber peeneteralisest kvartsist ränikivimiks.

Ränikivi kasutatakse pooljuhtide ning klaasi valmistamisel toorainena, ehkki enamik vajaminevast ränist saadakse siiski liivast. Tihti kaevandatakse ränikivi seetõttu, et ta esineb koos mõne teise maavaraga. Näiteks eelkambriumi raualademed, uraan, mangaan, fosforiit jne.