Kambja

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist

Kambja

Elanikke: 743 (2000)

Kambja on alevik Tartumaal Kambja vallas, Kambja valla halduskeskus. Kambja asub Tartu–Võru maantee ääres 18 km kaugusel Tartust.

2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas alevikus 743 elanikku.

[redigeeri] Ajalugu

Kambja on kihelkonna keskusena tuntud ammu. Esmakordselt on teda nimetatud 1471 (Camby). Alevik tekkis kirikukülana kirikumõisa juurde teeristile. 16. sajandil oli Kambja arenenud mõisamajandusega ala.

Kirikumõisa lähedal olnud Vastse-Kambja mõis (Klein-Kamby, hiljem Neu-Kamby) eraldus Suure-Kambjast 17. sajandil Stackelbergide ajal ja 1868 müüdi Gernhardtidele, kelle kätte jäi see kuni võõrandamiseni. Vastse-Kambja mõisa kahekorruseline härrastemaja on ümber ehitatud. Praegu asub hoones Kambja vallavalitsus. 19. sajandil kutsuti küla mõisa järgi ka Väike-Kambjaks.

[redigeeri] Kambja park

Kambja pargis kasvab vana mõisahoone ees kaks võimsat umbes 250-aastast lehist. Neid peetakse vanimateks selle liigi esindajateks Eestis. Pargis kasvavad veel murrei mänd, hall pähklipuu, püramiidne hiina pappel, pensilvaania saar jt.

Kambja järv on 1,8 ha suurune.

Söökla lähedal kõrgub toreda võraga vana tarupuu: Kambja pedajas.

[redigeeri] Kambja kirik

Põhiartikkel on Kambja kirik.

Kambja kirik ehitati 14. sajandil. Kahel korral, Liivi sõja algul 1558 ja Põhjasõjas põletasid Vene väed kiriku maatasa. Kirik taastati 1720 ning selle põhiosa müürid on aluseks ka praegusele kirikule. 1874. aastal suurendati kirikut, ehitades pikilöövile lisaks külglööv. Suuremale kirikuhoonele sobiva uue torni (Arnold Matteuse projekt) sai kirik 1937.

1660. aastal määrati siia ametisse kirikuõpetaja Andreas Verginius, kes oma poja Adrian Verginiuse abiga tõlkis esimest korda eesti keelde ja kirjastas "Wastse Testamendi". Samal, 1686. aastal alustas kiriku juures tegutsemist üks Eesti esimesi talurahvakoole, mille samuti asutas Andreas Verginius. 1702. või 1704. aastast oli Kambjas õpetajaks Ignatsi Jaak, kelle nime Kambja Põhikool praegugi kannab.

1794. aastat loetakse mitmehäälse koorilaulu alguseks Eestis, kuna Kambja vennastekogudus asutas siis esimese taolise koori.

1944. aasta pommitamises Kambja kirik hävitati ning seisis varemeis kuni Nõukogude okupatsiooni lõpuni.

1989. aastal alustati kiriku taastamist. Taastamine lõpetati 1994. aasta jõuludeks.

Kirikuaias kasvab Tartu Ülikooli 300. juubelipidustuste ajal 1932. aastal Eestis külas käinud Rootsi kroonprintsi Gustavi istutatud tamm, nn. Kuninga tamm.