Kambja vald
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
|
Kambja vald |
|
Pindala: 189,2 km² |
Kambja vald asub Tartu maakonnas. Ta on ajalooliselt Tartumaa lõunapoolse osa keskus ja Tartu linna väljund lõunasse ning on seda ka tänapäeval. Kambja naabervaldadeks on Haaslava, Ülenurme ja Nõo Tartumaal, Palupera Valgamaalt ning Valgjärve, Kõlleste ja Vastse-Kuuste Põlvamaalt.
Praeguse Kambja valla territoorium on moodustunud Kambja vallast ja Vana-Kuuste, Kodijärve ning vahepealsetel aastatel eksisteerinud Pangodi, Luke ja Haaslava valdade osadest.
Vald taasloodi 16. mail 1991. aastal.
Valda läbib Tallinn-Tartu-Petseri raudtee ning kolm tähtsat maanteed: Tallinn-Luhamaa maantee ning Tatra-Otepää-Sangaste ja Uhti-Põlva maanteed, mis on olulise tähtsusega Lõuna-Eesti majandusele. Mitte kaugel valla keskusest (12 km) on Ülenurme lennujaam.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
Vald asub Tartu maakonna lõunaosas Otepää kõrgustiku lõunaservas. Hõlmab 6,3% Tartu maakonnast.
[redigeeri] Rahvastik
Kambja vallas on 1 alevik (Kambja) ja 30 küla: Aakaru, Ivaste, Kaatsi, Kammeri, Kavandu, Kodijärve, Kullaga, Kõrkküla, Lalli, Madise, Mäeküla, Oomiste, Paali, Palumäe, Pangodi, Pulli, Pühi, Raanitsa, Rebase, Reolasoo, Riiviku, Sipe, Sirvaku, Sulu, Suure-Kambja, Talvikese, Tatra, Vana-Kuuste, Virulase, Visnapuu
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Üldine ajalugu
- Kambja kihelkonda mainitakse ürikutes esimest korda ühtedel andmetel 1430. aastal, teistel 1330. aastal (Eesti I, Tartumaa 1925). Kihelkond tekkis Camby nimelisele mõisnikule kuulunud kirikumõisa maade kinkimise tulemusel - ka oma nime on nii vald kui kihelkond Cambylt saanud. Kihelkonnakeskusena on Kambja kirjas 1472. aastast.
- 1892. aastal liitusid Suure-Kambja, Uue-Kambja ja Raanitsa kogukond Kambja vallaks, Vana-Kuuste ja Reola kogukond Vana-Kuuste vallaks, Kodijärve, Kammeri ja Unipiha kogukond Kodijärve vallaks ning Krüüdneri ja Väike-Prangli kogukond Krüüdneri vallaks. 1916. aastal liideti Krüüdneri vallaga veel Vana-Prangli ja Veski vald. Nendest valdadest kuulub praeguse Kambja valla alla mingi osa kõigist, välja arvatud tookordne Krüüdneri vald.
- 1922. aastal oli Kambja valla territoorium 7963,2 ha (elanikke vallaraamatu järgi 2008 - mehi 954 ja naisi 1054 -, sealhulgas muukeelseid 32, elanike tihedus 20,9 in/km²). Läbi aegade on nii kihelkonna kui ka valla suurimaks asustatud paigaks olnud Kambja alevik. Teisteks arenenumateks keskusteks olid Vana-Kuuste ja Kodijärve. 1922. aastal oli tolleaegse Kambja kihelkonna suurus 373,4 km². Sinna mahtus 35 mõisat ja 551 talu (neist 99 suurema pinnaga kui 60 ha).
- Kambja vald muudeti külanõukoguks 1. novembril 1949. aastal, valla omavalitsuslik staatus taastati 16. mail 1991. aastal.
[redigeeri] Kultuuriajalugu
- 1846. aasta paiku läks venestamise tõttu kihelkonnas 800 eestlast üle õigeusku.
- Aastatel 1834-1839 tegutses Vana-Kuustes esimene kõrgem põllumajanduse õppe- ja uurimisasutus Venemaal - Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut.
[redigeeri] Välislingid
| Tartu maakonna omavalitsused |
 Alatskivi vald - Elva linn - Haaslava vald - Kallaste linn - Kambja vald - Konguta vald - Laeva vald - Luunja vald - Meeksi vald - Mäksa vald - Nõo vald - Peipsiääre vald - Piirissaare vald - Puhja vald - Rannu vald - Rõngu vald - Tartu linn - Tartu vald - Tähtvere vald - Vara vald - Võnnu vald - Ülenurme vald |
|
{{{päis2}}}
|
|
{{{üksused2}}}
|
Alevik: Kambja
Külad: Aakaru | Ivaste | Kaatsi | Kammeri | Kavandu | Kodijärve | Kullaga | Kõrkküla | Lalli | Madise | Mäeküla | Oomiste | Paali | Palumäe | Pangodi | Pulli | Pühi | Raanitsa | Rebase | Reolasoo | Riiviku | Sipe | Sirvaku | Sulu | Suure-Kambja | Talvikese | Tatra | Vana-Kuuste | Virulase | Visnapuu
