Karula rahvuspark
Allikas: Vikipeedia
| Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Karula Rahvuspark on Lõuna-Eestis asuv rahvuspark.
See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks.
Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati (nt Lüllemäe läheduses) kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp – hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega.
Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles.
[redigeeri] Loodus
Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad.
Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp – Rebasejärve Tornimägi, mille kõrgus on 137 m üle merepinna. Karula rahvuspargis paikneb 38 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks ilusaim järv on Ähijärv.
Karula sood on väikesed. Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist.
