Rahvuspark
Allikas: Vikipeedia
Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.
Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest.
Esimene, Yellowstone'i rahvuspark moodustati 1872 USA-s. Eestis asutati 1971 Lahemaa rahvuspark.
[redigeeri] Eesti
Looduskaitseseaduse § 26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Eesti rahvuspargid on:
- Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
- Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
- Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
- Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
- Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks.
Rahvusparkides on võimalikud järgmised vööndid: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
2006. a. detsembri lõpus Tallinna keskkonnaamet esitas keskkonnaministeeriumile ettepaneku moodustada Tallinna ohustatud ja loodusväärtuslike alade kaitseks rahvuspark. Selle rahvuspargi ülesanne on kõrge kultuuri-, loodus- ja puhkeväärtusega kultuurmaastiku väärtuste säilitamine ja arendamine.
Tallinna rahvusparki kavandatakse territooriumile, mis hõlmab Kadrioru parki, Pirita jõe ürgoru kaitseala, Pirita kloostri territooriumi, Kloostrimetsa teest põhja poole jäävat Kloostrimetsa metsaparki koos Metsakalmistuga ja Aegna saart.
