Lahus
Allikas: Vikipeedia
Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Sisukord |
[redigeeri] Sissejuhatus
Lahus koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustamisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks.
Juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas agregaatolekus loetakse lahustiks enamasti aine mida on rohkem. Näiteks etanooli lahustamisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks. Kuna etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult, see tähendab, et lahuse võib moodustada ükskõik, mis vahekorras, võiks lahustiks olla ka etanool. Siin ei ole siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett.
Enamasti lahustuvad ained üksteises piiratult. Esineb küllastuspunkt, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada.
Siiski on võimalik küllastuspunkti ületada. Enamiku lahuste lahustuvus paraneb kõrgemal temperatuuril. Kui pärast lahuse valmistamist temperatuuri alandada, ei jõua lahustunud aine nii kiirest välja sadeneda ning tekib üleküllastunud lahus. Üleküllastunud lahused on väga ebapüsivad ning enamasti piisab kergest raputusest, et tekiks sade ning lahuse kontsentratsioon alaneks küllastuspunktini.
Paremini lahustuvad üksteises sarnased ained. Näiteks benseen ja vesi lahustuvad väga vähesel määral, sest benseen on mittepolaarne, vesi aga tugevalt polaarne molekul.
[redigeeri] Kolloidlahused
Lahuste all mõistetakse tavaliselt niinimetatud tõelisi lahuseid. Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi.
Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus on 1...100 nm.
Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol.
[redigeeri] Kolloidsüsteemide liigitus
- Vedelik pihustunud gaasis on aerosool.
- Vedelik pihustunud vedelikus on emulsioon.
- Tahked osakesed pihustunud gaasis on suits.
- Tahked osakesed pihustunud vedelikus on suspensioon.
- gaas pihustunud vedelikus on vaht.
- gaas pihustunud tahkises on tahke vaht.
[redigeeri] Kontsentratsioon ja selle väljendamisviisid
Tähtsaim lahust iseloomustav suurus on kontsentratsioon.
Küllastunud lahuse kontsentratsioon on lahustuvus.
Tavaliselt hinnatakse lahustuvust selle järgi, mitu grammi lahustatavat ainet on lahustunud sajas grammis lahustis.
Kui lahustuvus on suurem kui 1 g 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet hästilahustuvaks.
Kui lahustuvus on 0,1 ja 1 g vahel 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet vähelahustuvaks.
Kui lahustuvus on väiksem kui 0,1 g 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet praktiliselt mittelahustuvaks.
Kontsentratsiooni väljendamisviise on mitmeid. Näiteks molaarne kontsentratsioon, molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, normaalne kontsentratsioon jne.
