Temperatuur
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojusliku olekut ehk soojusastet.
Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni.
Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt, mis on võrdne süsteemi absoluutse temperatuuriga.
Gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri mõõdetakse termomeeteriga.
Temperatuuri mõõtühikuks SI-süsteemis on K kelvin ja tähiseks T.
Maailmas oli temperatuuri mõõtmiseks erinevate teadlaste poolt loodud väga erinevate ühiku väärtustega temperatuuri skaalasid, mida oli vaja mõõtetulemustest arusaamiseks pidevalt teisendada. Selle probleemi lahendamiseks ja temperatuuri mõõtmise ühtlustamiseks loodi 1927. aastal esimene Rahvusvaheline praktiline temperatuuriskaala mille aluseks võeti Celsiuse skaala. Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990 aastal (International Temperature Scale of 1990 ehk ITS-90), mis on järjekorras seitsmes.
Rahvusvahelise praktilise temperatuuriskaala sisuks on 17. loodusliku etaloniga referenspunkti vahemikus 3K – 1358K, mis on sobitatud 17. punktis Celsiuse skaalasse. Referenspunktideks on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja kõrgetel metallide sulamistemperatuurid. Viimane vastuvõetud temperatuuriskaala defineerib nii rahvusvahelise Kelvini temperatuuri mille tähiseks on T90 ja sümboliks K, kui rahvusvahelise Celsiuse temperatuuri mille tähiseks on t90 ja sümboliks °C. Ühtlasi seotakse need kaks skaalat omavahel.
-
-
- t90/°C = T90/K - 273,15
-
