Linnart Mäll
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist |
Linnart Mäll (sündinud 7. juunil 1938 Tallinnas) on eesti ajaloolane, orientalist (peamiselt budoloog) ja poliitiline aktivist.
Mäll lõpetas 1962 Tartu Riikliku Ülikooli üldajaloo erialal. Seejärel õppis ta idamaiseid keeli Toshkendis ja Moskvas, kus ta stažeeris NSVL Teaduste Akadeemika Orientalistika Instituudis. Moskvas lõi Mäll kontaktid sealsete dissidentlike ringkondadega.
1966-1969 oli ta TRÜ aspirant. 1969-1973 oli üldajaloo kateedri vanemõpetaja, seejärel poliitilistel põhjustel õppejõu kohalt tagandatuna kümme aastat TRÜ orientalistikakabineti insener.
1983. aastal rehabiliteeriti ta osaliselt, misjärel ta oli ajaloo semiootika (1983-1991) ning orientalistika (1991-1994) laboratooriumi juhataja. Peale rehabiliteerimist lubati tal kaitsta kümme aastat seisnud väitekirja ""Astasāhasrikā Prajñāpāramitā kui ajalooallikas" ja 1985 sai temast ajalookandidaat.
Alates 1994 Tartu Ülikooli orientalistika keskuse juhataja ja vanemteadur. Tema peamised Mäll uurimisvaldkonnad on mahajaana tekstid, budistlik mütoloogia, india klassikaline kirjandus ja kultuur, hiina klassikalised tekstid, tiibeti budistlikud tekstid, väikerahvaste vabadusvõitluse ajalugu. 1990. aastatest on Mäll tegelenud nn "humanistlike baastekstide" kontseptsiooni arendamisega. Humanistlikeks baastekstideks peab Mäll budismi, konfutsianismi, kristluse ja osaliselt hinduismi alustekste, millel on Mälli arvates ühine struktuur ja sõnum.
Linnart Mäll oli Esindamata Rahvaste Organisatsiooni üks loojaid ja esimene esimees aastatel 1991-1993. Ta oli Eesti Kongressi, Eesti Komitee ja Põhiseadusliku Assamblee liige. Üheksakümnendate aastate alguses kutsus Mäll Eestisse dalai-laama ja Otto von Habsburgi, millele toonane välisminister Lennart Meri ei olevat eriti hästi vaadanud.[1]
Nõukogude okupatsiooni ajal jälgis Mälli KGB, mille kohta rääkis ka Haljand Udam intervjuus Andres Herkelile.
"Tallinnas käis kuulujutt, et Mälli peale on kaevanud baptistid – miks krišnaiidid ja budistid võivad avaldada oma kirjavara, nemad enda oma aga mitte. Mulle soovitati tungivalt sõita kohe Tartusse Mälli elu ja tegevust uurima. Tartusse ma tookord ei sõitnud, kuid pidin koostama tema kohta iseloomustuse: Mäll on selle vastu, et Eesti asja aetakse kitsarinnaliselt ja ainult oma mätta otsast vaadates, ta ei kohanda oma vaateid käibe-seisukohtadega ega karda neid vahel ka õige järsus vormis välja öelda. Teatrihuvilisena on tal ilmseid lavastajavõimeid ja ka kalduvust neid väljaspool teatrit rakendada… Paar nädalat hiljem tuli Eestisse Indira Gandhi. Arvatavasti kõlbasid Mälli seni "dissidentlikud" tõlked nüüd suureks märgiks India ja Nõukogude rahvaste sõprusest.)
" |
— Lõik Andres Herkeli intervjuust Haljand Udamiga |
2001. aastal sai ta Valgetähe teenetemärgi IV järgu.
[redigeeri] Linnart Mälli kirjutatud artiklid ja raamatud
- Šāntideva. "Bodhitšarjāvatāra." ("Loomingu Raamatukogu" Nr 3-4 1982.) Arvutivõrgus siin
- Ületava mõistmise südasuutra. Arvutivõrgus siin
- Dhammapada ("Loomingu Raamatukogu" Nr. 24, 1977.) Arvutivõrgus siin
- Teemantsuutra. (Teoses Jeremei Parnov. "Pronksnaeratus", Tallinn, 1975) Arvutivõrgus siin
[redigeeri] Välislingid
- Eesti Orientalistika kirjutamata ajaloost
- CV Budismi Instituudi leheküljelt
- Ööülikool: Linnart Mälli loeng Kosmoloogia kui mütoloogia MP3-formaadis
- Who is who in the UNPO: Linnart Mäll, Director of the Tartu, Estonia Coordination Office
- Kalev Vilgats. "Linnart Mäll: ma ei mässa, vaid tegutsen oma veendumuste kohaselt." Pärnu Postimees 2.06.2004
- Linnart Mäll Budismi pühakirjad Mahajaana suutrad
- Linnart Mäll pole asotsiaalne loogik
- Studies in the Astasahasrika Prajnaparamita and Other Essays/Linnart Mall.
- Ida kui protest lääne vastu
- Ruutsoo ja Linnart Mäll läksid käsitsi kokku
- Linnart Mäll is the leading figure of Estonian oriental studies.
- Raske on leida inimest, kes oleks andnud eesti kultuurile rohkem kui Linnart Mäll, ning kes seda kõike tegi pealegi ENSV-ajal, EKP Keskkomitee ja tsensuuri
- Linnart Mäll ja Märt Läänemets võtavad tule alla kirjanik Olev Remsu,
- Ausus poliitikas ei olegi võimatu