Louisenlundi loss
Allikas: Vikipeedia
Louisenlundi loss (Schloß Louisenlund) on klassitsistlik loss Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Rendsburg-Eckernförde kreisis Schlei maakonnas Güby vallas Ahrensberg-Louisenlundis Schlei Große Breite ääres suures inglise pargis, Louisenlundi mõisa härrastemaja.
Mõis kandis algul Tegeilhave mõisa nime. Selle pindala oli 600 ha. Aastani 1530 oli selle omanik Schak Seestede, aastast 1530 Gottorfi hertsog Adolf I.
Aastal 1770 kinkis Taani kuningas Christian VI mõisa oma õele printsess Louisele, Karl von Hessen-Kasseli abikaasale. Loss ehitati 1772–1776 nende suveresidentsiks ja sai printsess Louise järgi.
Arhitekt Hermann von Motz laiendas seda 1790. aasta paiku tunduvalt ning ehitas juude muuhulgas kasvuhoone. Praeguse väljanägemise sai loss Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi hertsogite ajal.
Loos on tsementkrohviga ja kiltkivikatusega telliskivihoone. Ta paikneb Schlei kaldal. Suures pargis on pärnade allee. Aastal 1790 rajas Karl parki suure "vabamüürlaste torni", milles peeti koosolekuid ja korraldati alkeemilisi katseid.
Puukabelisse on maetud hertsog Friedrich Ferdinand ning tema abikaasa, viimase Saksa keisrinna õde.
Loss kuulub hertsog Friedrich zu Schleswig-Holsteinile, kes laskis sinna rajada internaatkooli Stiftung Louisenlund, mis asutati 1949 riiklikult tunnustatud gümnaasiumina. Sealt pärineb tuntud purjetajaid. Seal õpib umbes 350 õpilast. See on üks Saksamaa suuremaid internaatkoole.
Hoolimata arvukatest ümberehitustest on ka siseruumides säilinud eripärasid, nagu näiteks krohvlaed härrastemajas.
