Montmartre
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Montmartre on Pariisi linnaosa, mis oli kaua lihtsalt linnaäärne küla. 1860. aastal lisati see Pariisile 18. "arrondissement'ina" ja ka veel siis oli tegu täieliku aguliga. Eriti künka põhjakülg oli täiesti söötis ja metsik maa, nii et seda kutsuti "maquis" - makja (läbipääsmatuid tihnikuid moodustav taimestik). Künka lõunanõlvale ehitati samal ajal Sacre-Coeur'i kirikut, mistõttu seal olid lood pisut paremad.
Kohalikud elanikud olid vaesed, naised töötasid peamiselt näiteks pesunaiste, õmblejannade või pärlite niidi otsa ajajatena. Tänaval ei olnud mingi haruldus kohata kitsi, kanu ja lehmi, kes põõsaid närisid ning ülejäänud pariislased pidasid kohta nii ekstsentriliseks, et jõukad kodanlased käisid õhtuti salkadena (ja isegi perekondadega) vaatamas - lihtsalt selleks, et saaks pead raputada ja põlastada.
Kurikuulsust teenis Montmartre Pariisi kommuuniga - too kindlustas end just nimelt sellel künkal. Ülestõusnuid oli umbes 20 000, kusjuures neile vastu astusid 130 000 Versailles' valitsuse liiget. Järgnenud nädalat kutsutakse tihti veriseks nädalaks, sest ülestõusnutest tapeti karistusaktsioonides tuhandeid, 4586 inimest küüditati ja 4606 said vanglakaristuse.
Kohvikuid ja kabareesid hakkas Montmartre'ile koonduma eeskätt peale 1881. aastat. Sellel aastal avas oma kabaree "Le Chat Noir" Rodolphe Salis ning kuna see muutus nii populaarseks, avati seejärel arvukalt sarnaseid asutusi. Suurt vahet tuleks teha kabaree ja tavalise kohviku vahel. Kabaree lisanimi oli "artistique" - ehk siis eesti keeli panduna "kunstnike kabaree" - kus oli eeskava, konferansjee ja toimus ühesõnaga kultuurne jooming. Kohvik oli korralikum asutus - seeõttu kolisidki näiteks kunstnikud kohvikutest kabareedesse üle (varemalt käisid kunstnikud - eriti impressionistid - koos kohvikutes): nad leidsid, et kohvikuaura on liiga intelligentne ja haritud, aga kabarees saab ka mõnu tunda ja vabam olla. Meelelahutuskeskuseks oli Montmartre I Maailmasõjani, siis nihkus kese Montparnasse'ile vasakkaldal.
Tänapäeval on Montmartre aga siiski populaarne külastuskoht - lisaks Sacre-Coeuri kaunile kirikule näeb mitmeid ajaloolisi kohvikuid/kabareesid, Tertre'i väljakul siiani töötavaid kunstnikke, ilusat vaadet Pariisile (eriti nostalgiline on tuledes Pariis). Ja siis on muidugi veel loendamatu hulk sekspoode, pornokinosid jms, mis kokkuvõttes annabki linnaosale oma näo.
