Pariis
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist |
Pariis
[ {{{hääldus}}} ] prantsuse Paris
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
Pariisi lipp
Pariisi vapp
Pindala: 105,4 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 2 142 800 (2004)
|
Pariis (ladina keeles Lutetia) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus. Samas on Pariis departemang number 75.
1999. aasta andmete põhjal on Pariisis 8 147 857 elanikku. Kitsamas mõttes Pariisi territooriumil elab umbes 2,1 miljonit inimest. Linna pindala on 10 540 ha.
Aastatel 2001–2007 on linnapeaks Bertrand Delanoë.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased.
987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn.
17.-18. sajandil arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks.
19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber.
Pariisi linna vapikirjaks on FLUCTUAT NEC MERGITUR (õõtsub [lainetel] ega upu). Deviis pärineb u. 13 sajandist, kaupmeeste gildilt, mis kontrollise läbi aegade oluliseks kaubateeks olnud Seine'il toimuvat liiklust ja tehinguid. Algselt oli sellel ainult laeva kujutis, ent peale Pariisi kaupmeeste mässu ja nende juhi Etienne Marceli mõrvamist 1385 aastal andis dofään (hilisem Charles V Hea) käsu, et vapile lisataks prantsuse kuningate heraldiliste liiliatega väli.
[redigeeri] Demograafia
Aasta | Elanikke |
---|---|
1801 | 547 756 |
1851 | 1 053 262 |
1881 | 2 269 023 |
1921 | 2 906 472 |
1946 | 2 725 374 |
1999 | 2 125 246 |
{{{8}}} | |
{{{9}}} | |
{{{10}}} |
Esimene rahvaloendus aastal 1801 andis tulemuseks 547 756 elanikku.
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kasvas Pariisi elanike arv eriti kiiresti ja saavutas 1921. aasta loendusel 2,9 miljonit elanikku. Pärast seda on elanike arv pea iga loendusega vähenenud, välja arvatud 1954. aasta loendus, mis näitas elanike arvu kasvu 125 tuhande inimese võrra, võrreldes eelmise loendusega 1946. aastast. Viimase hinnangu (veebruar 2005) järgi oli Pariisis elanikke 2004. aastal 2 142 800.
Suur-Pariisi territooriumil on elanike arvu andmeid alates aastast 59 eKr (25 000). Rooma aja lõpul, aastal 510 oli Pariisi elanikkond kasvanud 80 tuhandeni. Edaspidi langes see aastaks 1000 viikingite sissetungide tõttu madalaima tasemeni (20 tuhat). Edaspidi on elanike arv kasvanud mõnest vahepealsest mõõnast hoolimata ja on 1999. aasta ametlike andmete järgi 11 174 743.
[redigeeri] Arhitektuur ja vaatamisväärsused
Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised - endine piiskopi- ja kuningaloss, Sainte-Chapelle (Püha kabel) ja Notre-Dame (Jumalaema kirik) - pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt.
Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche).
Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre (nüüdne kunstimuuseum), Concorde'i väljak, peatänav Champs-Élysées ja kiirjalt lähtuvate tänavatega Charles de Gaulle'i väljak. Viimase keskel on Arc de Triomphe (võidukaar), 1920. aastast asetseb selle all tundmatu sõduri haud. Paremal kaldal paikneb ka Montmartre, omal ajal vaimuelu-, nüüd eeskätt meelelahutuslinnaosa.
Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse. Üle Seine'i viib 33 silda.
Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i mets ja Vincennes'i mets.
Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri- jm. kunstimälestiste linn. Peale Notre-Dame'i väärivad rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik Saint-Germain-des-Prés (10.-12. saj.), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik (arhitekt Jules Hardouin-Mansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik, Saint-Sulpice ning Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud Sacré-Cœuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak, klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak, kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn. Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja, hiiglaslik Georges Pompidou kultuurikeskus, mis ehitati 1975–1977 turuhallide kohale, UNESCO hoone ja uued elamupiirkonnad.
Pariisi suurimale kalmistule Père-Lachaise'ile on maetud kuulsaid poliitika- ja kultuuritegelasi, sealhulgas eesti kunstnik Eduard Viiralt.