Naissaar
Allikas: Vikipeedia
| Naissaar | |
|---|---|
 Läänerannik |
|
| Pindala | 18,6 km² |
| Rahvaarv | 3 |
| Saare esmamainimine | 1075-1080 |
| Koordinaadid | 59°34′00″ N 24°31′00″ E |
| Asendikaardi pilt |  |
Naissaar (saksa keeles Nargen, rootsi keeles Nargö, vahel nimetatud ka kui Nargent) on saar Eesti põhjarannikul, mis eraldab Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest.
Pindala on 18,6 km², pikkus 9 ja laius 4 kilomeetrit, asub mandrist 8,5 km kaugusel. Kõrgeim punkt on Kunilamägi (27 meetrit). Valdavalt katab saart okasmets, on suuri kivikülve ja rändrahne, saar on 1995. aastast alates looduspark.
Esimest korda mainiti Naissaart 1075–1080 (Bremeni Adama kroonika) kui Terra feminarum.
Naissaare Suursadam sai tänase kuju I maailmasõja eel ja ajal, kui Tallinna ümbrusesse rajati Peeter Suure nimeline merekindlus. Saarele rajati sadamakaid, raudtee, suurtükipatarei jm. I maailmasõja ning Vabadussõja ajal asus saarel ka vangilaager. Nõukogude ajalgi oli saar militariseeritud, nimelt rajati sinna meremiinide ladu ja montaažitehas.
Naissaare maastikukaitsealal on kolm registreeritud matkarada. Naissaarel asub ka tuletorn.
Saarel on kolm püsielanikku ja kümmekond suveelanikku.
Naissaarel on sündinud tuntud astronoom Bernhard Schmidt.
Sisukord |
[redigeeri] Kirjandus
- Heino Gustavson. Mõnda Naissaarest, Tallinn 1994
- Birgit Itse. Jalutuskäik saladusliku Naissaare lõunarajal. Eesti Loodus nr 1, 2005.
[redigeeri] Vaata ka
- Naissaare
- Naissaare Nõukogude Vabariik
[redigeeri] Muusikaelu
- Muusikaelu edendab saarel Nargen Opera Tõnu Kaljuste juhtimisel [1]
[redigeeri] Välislingid
