Põhikude
Allikas: Vikipeedia
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Põhikude moodustab taimede põhimassi. Seda nimetatakse ka parenhüümiks. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid: fotosüntees, varuainete säilitamine, ainete imamine jne. Eristatakse 4 parenhüümi: assimilatsiooniparenhüüm, säilitusparenhüüm, aerenhüüm ja imikude.
Assimilatsiooniparenhüüm on lehtede rakkudes ja noortes vartes. Neis rakkudes on palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees.
Säilitusparenhüüm on varre keskosas, seemnetes, viljades, sibulates, mugulates ja mujal. Sinna kogunevad mitmed säilitusained.
Aerenhüüm on arenenud taimede veealustes osades. Seal on suured rakuvaheruumid, mis on täidetud õhuga.
Imikude on näiteks juure imavas vöötmes olev juurekarvadega rakkude välimine kiht.
