Fotosüntees

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist

Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. Need rakud on kui väiksed elusad vabrikud.

Elusolendite kehad koosnevad erilistest molekulidest, mida nimetatakse orgaanilisteks. Nendes on palju süsinikuaatomeid omavahel ahelasse liitunud.

Fotosünteesi valem:

6 CO₂ + 12 H₂O + nähtav valgus → C₆H₁₂O₆ + 6 O₂ + 6 H₂O

süsihappegaas + vesi + valgusenergia → glükoos + hapnik + vesi

Loomad, seened ja enamik baktereid ei suuda omastada seda rikkalikku atmosfäärset süsihappegaasi, et kasutada selle süsinikku oma keha ülesehitamiseks. Õnneks on taimedel vajalikud mehhanismid olemas ja, tõepoolest, kogu elus aine tekib õhust võetud süsihappegaasist pärast seda, kui taimed on seda fotosünteesi käigus muundanud.

Fotosüntees kujutab endast tervet rida keemilisi reaktsioone, mis muudavad anorgaanilise süsiniku ja vee orgaaniliseks aineks - süsivesikuteks. Kõigi nende reaktsioonide toimumiseks on vaja energiat. Fotosünteesis kasutatakse energiaallikana päikesevalgust.

Ainult teatud ained suudavad siduda päikeseenergiat. Neid erilisi aineid nimetatakse fotosünteetilisteks pigmentideks ja klorofüll on nendest kõige sagedamini esinev ning kõige paremini tuntud. Just klorofüll annab taimedele rohelise värvuse. Fotosünteetilised pigmendid asuvad kloroplastiks kutsutavas erilises kapslis, mis on olemas ainult taimerakkudes.

Peale orgaanilise aine toodavad taimed fotosünteesi käigus ka hapnikku, mis vabaneb atmosfääri. Kui poleks olemas fotosünteesivõimelisi olendeid, siis õhk arvatavasti ei sisaldaks hapnikku ega oleks olemas enamikku elusorganisme, nende hulgas ka meid endid.