Paide ordulinnus
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
Paide ordulinnuse rajamiseks peetakse kas 1265. või 1266. aastat ning rajajaks ordumeister Konrad von Manderni.
Linnus oli ümbritssetud soode, jõgedga ja hästi kaitstud kõrgandikuga. Tegamist oli võimsa kaheksatahulise tsentraalse bergfriedi-tüüpi Pika Hermani torni ümbritsenud kastelliga, mis 14.saj. algul rekonstrueeriti konvendihooneks.
Peatorn oma 6 korrusega on kõrgusega 30 m. ja kohati kuni 4 m. paksuste seintega on tõeliselt imposantne. Ringmüüri paksus ulatus kuni 2 meetrini. Peatorni ülemine korrus oli lahtine võitlusplatvorm,alumist enam kui 9m kõrgust pimedat korrust kasutati külma moonalaona ja mida kattis luukavaga kuppelvõlv. Sissepääs torni oli teisel korrusel ja mis oli kaetud servjoonvõlvidega. Seal oli ka kamin, et saaks kasutada neid ruume ajutise eluruumina. Torni teiselt korruselt viib trepp ülemistele korrustele ja ka alla laskemoonakeldrisse. Kuppelvõlvlagi on ka neljandal korrusel, kolmanda ja viiendal korrusl on aga puulagi.
14.-15.sajandil linnuse müüre kõrgendati ning tugevdati, samuti rajati juurde mitu torni. Läänekülge püstitati flankeeriv väravatorn, mille jalg- ja peaväravat kaitses vallikraavile ulatuv tõstesild. Värava vastas läänevallide all oli pikk tall. Ida- ehk Veevärav oli kabeli kirdenurga kõrval, kus teda kaitses kabeli nurgal olev konsooltorn. Veevärava kaitseks ehitati kirdenurga kõrvale nelinurkne Püssirohutorn, mis oli kohandatud ka tulirelvadele. Linnuse abiruumid paiknesid piki, põhjamüüri taga olevas avaras majandushoovis, mda kaitsesid kaks nurgatorni ja kirde-eesruum. Sealt pääses ka Veeväravasse. 16 saj. keskel kindlustati linnuse välisnurgad bastionidega, mis on jälgitavad ka praeguseni.
Liivi sõja algul piirasid venelased Paidet korduvalt ja alles 1573. a., kui linnuse senine komandant Caspar von Oldenbockum oli üle viidud Tallinna, õnnestus venelastel Paide vallutada. Seejärel käis Paide käest kätte. Rootslased 1581.a.,Poola-Rootsi sõjas poolakad 1602.a. ja 1608.a.läks linnus uuesti rootslastele, kes selle ka 1638. a. linnuste nimekirjast kustutasid.
1895-1897 restaureeriti Pikk Hermann ja läänepoolne värav, aga 1941.a. lasksid taganevad Nõukogude väed peatorni õhku. Torn taastati 1990-1993. Selles on muuseum ja kohvik ning korraldatakse kunstinäitusi.
