Piltene

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist

Piltene (saksa Pilten) on linn (aastast 1557) Lätis Kurzemes. Jääb Ventspilsi rajooni.

Oli Kuramaa piiskopi residentslinn ja piiskopiriigi pealinn.

Muistsete liivi ja kura hõimude piirialale rajatud Piltene kohta pärineb esimene teade 1295. aastast. 1309. aastal mainitakse Piltene linnust kui Kuramaa piiskopi Burhardi kantsi. Laevatatava Venta jõe äärde rajatud kindlusest sai ristisõdijate poolt loodud Kuramaa Piiskopkonna üks olulisemaid sõjalisi tugipunkte, mille vastupidavuse panid Leedu väed 1329. aastal tõsisele proovile. Linnusesse varjunud piiskopi väge leedulastel ei õnnestunud alistada, kuid läheduses olnud asula põletati vaenuvägede poolt maha.

Tuleproovile vastu pidanud kindlusest sai 1335. aastal Kuramaa piiskopkonna keskus, kus viidi läbi toomkapiitli istungeid ning mõisteti kohut. Samas asus ka piiskopi arhiiv ja raamatukogu.

Linnuse lähedusse tekkinud asula sai linnaõigused vahetult enne Liivi sõja puhkemist, 1557. aastal. Kaks aastat hiljem, 1559. aastal müüs viimane Kuramaa piiskop Johannes VI Münchhausen oma valdused, sealhulgas samuti temale kuulunud Saare-Lääne piiskopkonna Taani kuningale, kes omakorda läänistas Baltimaadel ostetud alad oma vennale Magnusele, vastutasuks viimase poolt Schleswigis loovutatud alade eest.

Just Piltene linnuses võttis hertsog Magnus vastu Saaremaalt saabunud delegatsiooni ning nende palvele vastu tulles andis 8. mail 1563. aastal Kuressaarele linnaõigused. Kokkupuuted Baltimaade ajaloo ilmselt suurimaks aferistiks osutunud Magnusega kestsid Piltenel kauem kui saarlastel. Olles üritanud koostööd vene tsaari Ivan IV Julmaga ning kutsunud esile oma venna, Taani kuniga Frederik II solvumise ja meelepaha, siirdus Magnus pärast Venemaa rahvusvahelise positsiooni nõrgenemist Poola kuninga vasalliks ning tõmbus Eesti alal asunud valduste kaotamise järel Kuramaa piiskopkonda, kuhu jäi oma elupäevade lõpuni 1583. aastal. Esialgu Piltenesse maetud Magnuse säilmed viidi 1662. aastal üle Taani ning sängitati kuningaperekonna matmispaika Kopenhagenis.

1710. aasta kujunes Piltene jaoks katastroofiliseks. Põhjasõja aegse katkuepideemia tõttu rahvast tühjenenud linnas ei jätkunud jõude Venta jõe tulvavetega võitlemiseks. Üleujutuse käigus murdis laevatatav Venta jõgi endale uue voolusängi Piltenest eemal ning seni olulist kaubateed kontrollinud linn jäi sellest tunduvalt eemale. Kuramaa piiskopkonna uueks keskuseks sai siitpeale Ēdole ning oma senise tähtsuse minetanud vana piiskopkonna keskus jäi paratamatult kängu.

Tänapäeval on veidi enam kui 1200 elanikuga Piltene üks väiksemaid Läti linnu. Veel vähem on elanikke vaid Durbes (460) ja Subates (1019).