Rokokoo
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 1730–1780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas.
Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit.
Sisukord |
[redigeeri] Arhitektuur
Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega niinimetatud Inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Niimoodi püüti jätta mulje vabast puutumatust loodusest.
Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju.
[redigeeri] Maalikunst
Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst.
[redigeeri] Skulptuur
Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kantsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kantsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene.
[redigeeri] Tarbekunst
Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Eurooplastele uudsest materjalist (portselanist) valmistati ka uusi esemeid- serviise tee ja kohvi jaoks. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma.
[redigeeri] Kuulsaid kunstnikke Rokokoo ajastul
Antonie Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis on meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil.
Francois Boucher - Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad ja kenitlevad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat.
Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida.
Thomas Gainsborough (1727—1788)
[redigeeri] Muusika
[redigeeri] Muusikud
- Jean Philippe Rameau
- Louis-Claude Daquin
[redigeeri] Välislingid
