Tank

Allikas: Vikipeedia

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist

Tank on roomikuil liikuv, soomustatud ja hea maastikuläbivusega relvastatud lahingumasin, mille peamisteks omadusteks on tulejõud, soomuskaitse, hea liikuvus ning võime läbida pikki vahemaid. Tänapäeva tankide põhimassiks on keskeltläbi 36-63 tonni, kiiruseks 48-70 km/h, meeskonda kuulub 3-4 meest ning relvastuseks on 105-125 mm kaliibriga vint- või sileraudne suurtükk, õhutõrje kuulipilduja või ka leegiheitja. Enamjaolt asub nende mootor taga, keskel on pöörlev torn relvastuse ja laskemoonaga.

[redigeeri] Ajalugu

[redigeeri] Tankid Esimese Maailmasõja ajal

Juba enne Esimest maailmasõda mõeldi kuulikindla masina ehitamise peale. Kuna sõjapidamine oli muutunud ja võrdsete vastaste korral kippus sõda kujunema kaevikusõjaks, milles kummalgi poolel polnud kindlat edu, oli vaja masinat millega oleks võimalik ületada lahinguväli ning murda läbi vaenlase kaevikute liinist.

1914. aastal pakkuski Briti kolonel Ernest Swinton välja masina, milleks oli traktorialusele paigutatud soomuskast. Kõigepealt esitas ta projekti sõjaminister lord Kitchnerile, kes aga tema projekti vastu erilist huvi üles ei näidanud. Seejärel pakkus Swinton oma projekti admiraliteedile, mille juht Winston Churchill näitas üles palju suuremat huvi. Esimene prototüüp valmis 1915. aasta augustis ning selle nimeks sai Väike Willie (Little Willie). Relvastust sel polnud ning kaal ulatus keskeltläbi kaheksa tonnini. Vaatamata oma unikaalsusele, ei olnud masinast suurt kasu, kuna see oli madalapõhjaline ning ei suutnud ületada üle 2,5 meetri laiuseid kraave. Seega ei suutnud see masin ületada ka kaevikuid, mille tarbeks ta ehitatud oli.

Seejärel arendati välja teine prototüüp, mis oli edukam. Masina kuju küljelt vaadates oli rombjas ning teda hakati nimetama Suureks Willieks (Big Willie). Kuna katsetused osutusid edukaks, tellis armee neid sõjamasinaid lausa sada tükki. Peale mõningasi ümberehitusi sai ta nimeks Mark I ning neid hakati tootma kahes variandis "Isane" (Male) ja "Emane" (Female). "Isane" oli relvastatud külgedelt kahe laevakahuriga ning ilma tornita, "Emane" oli aga relvastatud ainult kuulipildujatega.

Uusi sõjamasinaid hakati esialgu nimetama "maa laevadeks", kuna aga nende tootmist hoiti rangelt salajas, toodeti neid tehastes ametliku nime all "liikuvad veepaagid Mesopotaamiale". Saladust suudeti hästi hoida ning just salatsemise tõttu sai soomusmasin ka tänaseni üldlevinud nime – tank, mis tähendab inglise keeles veepaaki.

1916. aasta suveks suudeti valmis ehitada 49 tanki ning need veeti üle mere Prantsusmaale. Esmakordselt läksid inglaste tankid Mark I lahingusse Prantsusmaal Somme'i lahingus. 15. septembri koidikul hakkasid Flersi küla juures haneritta paigutatud masinad vaenlase poole liikuma, nende kiiruseks oli alla viie kilomeetri tunnis. 49 tankist ei läinud tehniliste probleemide tõttu käima või seiskus õige pea pärast rünnaku algust 31 ning alles jäänud 18-st masinast said kaheksa vaenlase mürsutabamuse ja kaks süttisid tõenäoliselt mootoririkke tõttu või muul tehnilisel põhjusel. Kuid kaks masinat suutsid siiski vaenlase rindest läbi murda, üks neist hõivas vastase tugipunkti ja jäi sinna pidama, teine aga suundus rindejoone taha ja tiirutas mõnda aega küla vahel.

Esimese suurima tankirünnaku sooritasid britid 1917. aasta novembris, kui Cambrai lahingus läks pealetungile korraga 400 Mark IV tüüpi tanki. Seda peetakse Esimese maailmasõja edukamaks pealetungiks, mis näitas selgelt soomusmasinate koondrünnaku edukust.

Peale seda, kui brittide tankid ilmusid lahinguväljale hakkasid ka sakslased omale tanki looma ning varsti pärast Cambrai lahingut saadigi valmis oma tank A7V, mis kaalus 32 tonni. 1917. aasta lõpuks oli Saksa armeel 15 tanki A7V ning mõned inglastelt sõjasaagiks saadud tankid. 1918. aasta 24. aprillil toimus Villers-Bretonneuxi lähedal maailma esimene tankidevaheline lahing, milles kumbki pool erilist edu ei saavutanud.

See artikkel on pooleli.